Teadus

Sisukord

  • Teema piiritlemine

    Eesti teaduse ajaloost kirjutamise teevad keerukaks nii üldtunnustatud kui ka kohalikku päritolu raskused valdkonna defineerimisel. Küsida võib, mis on üleüldse teadus (meenutagem aeg-ajalt lahvatavaid vaidlusi ...
    Loe edasi »

  • Teadustegevuse algus Eesti alal ja teadus Rootsi ajal

    Kaasaegse teaduse algusaja määratlemine tekitab teinekord kõhklusi. Üheks eksimise vähendamise võimaluseks on teaduse sünni paigutamine valgustusaja algusesse. Siis tekkis institutsionaalne teadus kujul, nagu kaasaeg seda ...
    Loe edasi »

  • Teaduselu 18. sajandil

    Kuigi kohalike rüütelkondade kapitulatsioonilepinguis Vene võimule oli kirjas punkt ülikooli töö jätkamisest, seda kaua siiski ei järgitud. Hariduse seeme oli aga külvatud. Harrastusteaduste viljelemine oli ...
    Loe edasi »

  • Keiserlik Tartu Ülikool

    1802. aastal Tartusse taasrajatud ülikool kujunes kogu saksa kultuuri mõju all olevate Venemaa Balti provintside teaduselu keskuseks. Saksapärase olulisust ei maksa ülikooli arengus alahinnata. Alexander ...
    Loe edasi »

  • Reaalteadused 19. saj. Tartus

    Taevased asjad ei olnud siiski vaid takistuseks kohaliku teaduse arengule — läbi aegade, tänapäevani välja, on Tartus silmapaistval kohal olnud astronoomia. Ajalooline tähetorn Toomemäel (valminud 1810 ...
    Loe edasi »

  • Arstiteadused

    Keemiateadlased tegid koostööd füsioloogide, farmakoloogide ja farmatseutidega. Uude ülikooli sattusid sageli veel noored, end otsivad, teadusmehed. Tartust kujunes koht, kus astuti julgeid samme teaduse metoodilise ...
    Loe edasi »

  • Impeeriumi teenistuses

    Silmapaistvatest arstidest-klinitsistidest tuleb 19. sajandi Tartus mainida eelkõige Nikolai Pirogovi (1810–1881), Tartu ülikoolis aastail 1829–1939 eksisteerinud nn Professorite Instituudi kasvandikku. Instituudi eesmärk oli ...
    Loe edasi »

  • Teaduskogud ja nende loojad

    Enamust 19. sajandil loodud olulisi teaduskollektsioone saavad muuseumikülastajad nende ajaloolises keskkonnas siiamaani nautida, teadlased aga kasutada. 1802. aastal loodi ülikooli raamatukogu. Selle juhatajaks, samuti ülikooli ...
    Loe edasi »

  • Teaduslikud seltsid

    Eesti ala esimeseks vaid teadusseltsiks tuleb lugeda 1838. aastal asutatud ja tänaseni toimivat Õpetatud Eesti Seltsi, mis Tartu ülikooli juures tegutsedes nägi oma eesmärgina kohalikku ...
    Loe edasi »

  • Rahvusliku teaduse head ja vead

    Eestluse kujunemine langeb ajajärku, mil domineerima kippus ühiskonnaasjade nö biologiseeritud käsitlemine. Eeskätt Darwini õpetus, aga ka degeneratsiooniteooria, oli loonud kujutelma, et loodusseaduste abil võib seletada ...
    Loe edasi »

  • Rahvusülikooli sünd

    1. detsembril 1919. aastal, veel Vabadussõja ajal, taasavati Tartu ülikool, nüüd rahvusülikoolina. Vaatamata toimunud kiirele arengule, oldi 1919. aastal seisus, kus oli nö tehnilisi raskusi ...
    Loe edasi »

  • Rahvusteadused Eesti Vabariigis

    Iseseisvas riigis sai võimalikuks rahvusliku ajalookäsitluse loomine. Cedebergi õpilastest kujunesid hiljem aastakümneid eestlaste rahvuslikku eneseteadvust vorminud teadusala esindajad. Ajaloolastest tuleb esile tõsta sõjaajaloolast Hendrik Seppa ...
    Loe edasi »

  • Loodus- ja põllumajandusteadused Eesti Vabariigis

    Fundamentaal- aga ka loodusteaduste puhul tuleb tunnistada, et iseseisvuse tingimustes jäid need pahatihti nii rahvusliku piiratuse, eeskätt aga vahendite nappuse tõttu virelema. 1933. aastal Eestit ...
    Loe edasi »

  • Teadus väljaspool Tartut

    Sõjaeelses Eestis hakkas ka tuhmuma Tartu monopol teaduskeskusena. Juba 1917. aastal, arutledes kõrghariduse tuleviku üle, leidsid mõned eesti tegelased, et Tartule peaks tekkima teadus- ja ...
    Loe edasi »

  • Võim ja Vaim

    Tartut on peetud ja peetakse tingimusteta mingiks erilise auraga vaimseks keskuseks. See võib nii olla, kuid oluline on siiski mõista, et eesti kultuuriloos tuntud terminit ...
    Loe edasi »

  • Teaduse roll taasiseseisvunud Eestis

    Teadlaskond on osa Eesti rahvuslikust eliidist. Kuigi teadlaste seas on olnud ka nihiliste — Ado Grentzstein sajandi alguses ja Gustav Naan 1970.–1980. aastail, kes jutlustasid ...
    Loe edasi »

  • Välisviited


    Loe edasi »