Impeeriumi teenistuses

Silmapaistvatest arstidest-klinitsistidest tuleb 19. sajandi Tartus mainida eelkõige Nikolai Pirogovi (1810–1881), Tartu ülikoolis aastail 1829–1939 eksisteerinud nn Professorite Instituudi kasvandikku. Instituudi eesmärk oli saksa teaduse keskkonnas kasvatada Vene ülikoolidele professoreid. Huvitav on, et idee Tartust, kui kohast, kus võiksid kokku saada vene ja läänelik akadeemiline maailm, eesmärgiga kaasa aidata Venemaa arengutele, ilmneb Vene võimude plaanides veel ka 19. sajandi teisel poolel ning ka 1920. aastail. Viimasel juhul juba ameeriklaste peades, kes uskusid, et Eesti üksi oma miljoni elanikuga on Tartu ülikooli jaoks liiga väike. Eestit peeti Venemaa “eeskojaks”, mille ülikoolis meie idanaaber oleks pidanud saama läänemeelseid mõjusid omandada — sellega tegelev Rockefeller Foundation, mis püüdis tegeleda demokraatliku ja vaba ühiskonna rajamisega ja sai 20. saj. lõpus omalaadse analoogi George Sorose initsiatiivi näol. Omaette fenomen on rohuteadlastega seotu — Tartu ülikooli farmaatsiainstituut oli nimelt aastast 1844 ainus koht Venemaal, kus apteekriks sai õppida.

19. sajandil kuulus Peterburi Teaduste Akadeemiasse juba arvukalt Eesti aladelt pärit teadusmehi. Akadeemilise haridusega inimeste liikumine Venemaale 19. sajandil johtus sealsetest võimalustest, aga ka näiteks sellest, et seal puudus rahvuslik kius, mis sai koduses Tartus sageli saatuslikuks nii mõnelegi eesti soost tulevasele õpetlasele tema kohalike baltisakslastest kolleegide ja konkurentide poolt. Mitmed kodumaalt lahkunud 19. sajandi silmapaistvad eesti soost teadusmehed töötasid Venemaal — keeleteadlane Mihkel Veske (1843–1890) ja arst Aleksander Rammul (1875–1949) Kaasanis, arst Peeter Hellat (1857–1912) Peterburis, filosoof Aleksander Kaelas (1880–1920) Moskvas ja Irkutskis, keemik Michail Wittlich (Vitsut) (1866–1933) Riias.

1893. aastast, seoses venestamisega, sai Jurjevi (Tartu nimetati ümber Jurjeviks) ülikooli nime kandnud õppeasutuses vene võim ja vaim rohkem domineerima. Teaduse tase samas langes. Esimese maailmasõja eest evakueeriti ülikool Tartust Venemaale, Voroneži. Niiviisi jätkas veel hulk Tartuga seotud õpetlasi oma edasist tööd Venemaal. Tänane Tartu Ülikool peab aga oma vene kolleegidega vaidlusi selle üle, kas Jurjevi ülikool ja sealtkaudu Voroneži oma on ajaloolise Tartu ülikooli õigusjärglased ning kuidas sellises olukorras jääb Eestis asuva õppeasutuse soovidega saada tagasi valdavalt oma kunagiste vilistlaste poolt kingitud kunstivarasid. Venemaale on jäänud Tartu ülikooli ajalooline kunstikogu tänaseni.

Lisateave artikli kohta