Rahvusteadused Eesti Vabariigis

Iseseisvas riigis sai võimalikuks rahvusliku ajalookäsitluse loomine. Cedebergi õpilastest kujunesid hiljem aastakümneid eestlaste rahvuslikku eneseteadvust vorminud teadusala esindajad. Ajaloolastest tuleb esile tõsta sõjaajaloolast Hendrik Seppa (1888–1943) ning Hans Kruusi (1891–1976). Kruusi panus seisnes eeskätt Eesti rahvusliku liikumise ajaloo avamises. Hiljem andis ajalugu Kruusile endale võimaluse osaleda Eesti ajaloo kujundamisel — Hans Kruus oli üks nn juunikommunise, kel sõjajärgses elus suur roll ENSV Teaduste Akadeemia arendamisel ning ajaloouurimise edendamisel.

Tallgreni järglased arheoloogia vallas andsid esimesed vastused eestlaste varasemast ajaloost. Harri Moora (1900–1968) kirjutas lisaks Eesti varasema rauaaja käsitlusele lahti ka Läti oma. Richard Indreko (1900–1961) lõi kompleksse ülevaate eestlaste eeldatavast jõudmisest Läänemere kallastele (teooria, mida kaasajal jällegi omakorda ümber üritatakse lükata).

Eesti keele, rahvakultuuri ja folkloori uurimise vallas tehti suuri edusamme — kui näiteks esimene rahvusülikooli eesti keele professor oli veel tsaariaegne tsensor Jaan Jõgever (1860–1924), siis perioodi lõpul tegeleti eesti ja läänemeresoome keelte uurimisega juba arvestataval akadeemilisel tasemel, mainitagu Andrus Saarestet (1892–1964) ja Julius Marki (1890–1959). Gustav Ränk (1902–1998) oli juhtiv rahvakultuuri uurija, Oskar Loorits (1900–1961) ja Uku Masing (1909–1985), andsid rahvuslusele lisaks teaduslikkusele varakult ka teatava postmodernse aktsendi. Mõnes vallas oldi Eestis humanitaarvallas isegi rahvusvahelisel tasemel, näiteks rahvaluuleteadlane, maailma esimene muinasjuttude tundja, Walter Anderson (1885–1962), kelle käsitlused nn “linnalegendidest” on nii oma metoodikalt kui sisult huvitavad tänapäevalgi.

Oluline, sest tegemist on ühe esimestega sarnastest üleüldse, fenomen on judaistika õppetooli loomine ülikooli juurde 1936. aastal (prof. Lazar Gulkowitsch, 1898–1941). Moraalselt toetas seda ettevõtmist ka Albert Einstein.

Lisateave artikli kohta