Teadustegevuse algus Eesti alal ja teadus Rootsi ajal

Kaasaegse teaduse algusaja määratlemine tekitab teinekord kõhklusi. Üheks eksimise vähendamise võimaluseks on teaduse sünni paigutamine valgustusaja algusesse. Siis tekkis institutsionaalne teadus kujul, nagu kaasaeg seda tunneb. Seega on 1632. aastal asutatud rootsiaegne Tartu ülikool kaasaja teaduse eakaaslane.

Ülikooli-eelsesse teaduslukku kuuluv tegevus Eestis asetub valdavalt nn kloostrimeditsiini ning kloostrites ja linnades antava koolihariduse valda. Eesti keskaegsetes linnades mainitakse arste (nn linnafüüsikud) ja apteekreid, kellest nii mõnigi võis olla näiteks alkeemiahuviline. Teada on ka mõne keskaegse raamatukogu sisuloend, millest nähtub, et kloostrites tunti huvi eluslooduse vastu. Vaimulikkonna taseme tõstmise vajadust teadvustades räägiti kohaliku ülikooli vajadusest juba 15. sajandil, kuid plaanid ei teostunud. Ajalookirjutamine (kroonikud) kuulus toona ja veel hiljemgi pigem administratiivelu hulka.

Keskaja loojangul Tartus avatud (1583) jesuiitide gümnaasium (lisaks asus sealsamas veel aastast 1585 tõlkide seminar) ei olnud veel ülikool. 1632. aastal samas linnas avatud õppeasutus omas aga juba nelja teaduskonda — usu-, juura-, filosoofia- ja arstiteaduskonda ning tegemist oli seega nn universitasega. Rootsi võimude motiivid ülikooli asutamiseks olid olnud küll pigem poliitilised (nt sisekolonisatsioon — enamik üliõpilastest olid rootslased-soomlased ajaloolistelt Rootsi aladelt) ning religioossed (vastureformatsiooni tagasitõrjumine), kuid lähtuvalt ülikooliõppe loogikast oli tähtis ka teadustöö. Ülikoolis 1632–1710 koostatud dissertatsioonide ja disputatsioonide arv läheneb seniteadaolevalt 700-le, ligi sada üliõpilast kaitses magistri-, üks doktorikraadi. Huvitav on, et Tartu oli üks esimesi kohti, kus ülikoolis loeti Newtoni õpetust.

Rootsiaegse Tartu ülikooli ajalugu polnud siiski õnnelik, sõjaohu tõttu tuli kooli korduvalt sulgeda ning teistesse linnadesse evakueerida. 1656–1665 oldi Tallinnas, alates 1699. aastast Pärnus. 1710. aastal lahkus kool Pärnust jäädavalt Rootsi. Lahkus ka enamik tudengeid ja professoreid. Eesti- ja Liivimaale oli saabunud uus valitseja — Venemaa.

Lisateave artikli kohta