Isamaaliit

​Ainupartei autoritaarse riigikorra ajal Eesti Vabariigis (1935–1940)

Eestis autoritaarse riigikorra kehtestamise üheks eelduseks oli erakondade tegevuse keelustamine, mis sai teoks siseministri 5. märtsi 1935. a otsusega. Samal ajal alustas valitsus oma seljataguse tugevdamist, kutsudes enda pooldajaid koonduma 7. märtsil 1935 asutatud Isamaaliidu ümber. Ametlikult eitati riikliku ainupartei loomise kavatsust ning nimetati Isamaaliitu üldkultuuriliseks ühinguks, mille siht on kõigi jõudude ühendamine Eesti riigi ja rahva tuleviku kindlustamiseks ning rahvusliku-riikliku üksmeele kasvatamiseks. Konstantin Pätsi sõnul pidi Isamaaliit kaaluma kavandatavate reformide otstarbekust ja teavitama valitsust rahva meeleoludest. Isamaaliidu kohalikud organisatsioonid loodi keskjuhatuse juhtnööride alusel kõigis maakondades, linnades ja valdades. Nende ülesanne polnud väidelda valitsuse poliitilise suuna üle, vaid toetada keskusest algatatud aktsioone ja ettevõtmisi ning viia ellu saabuvaid korraldusi. Muu hulgas viis Isamaaliit oma kandidaadid 1936. a valitud Rahvuskogusse ning kaudseid teid kasutades (Isamaaliidu egiidi all loodi eriline Rahvarinne Põhiseaduse Elluviimiseks) ka 1938. a moodustatud Riigikogusse. Riigi- ja omavalitsusametnikele muutus Isamaliitu kuulumine soovitavaks. Isamaliit likvideeriti 27. juunil 1940. a pärast Eesti Vabariigi okupeerimist NSV Liidu poolt.

Lisateave artikli kohta