Isemajandav Eesti (IME)

Eesti taasiseseisvumise algusajal (1987) välja töötatud ja suurt vastukaja tekitanud majandusprogramm, mille kohaselt tulnuks Eesti NSV majandus sisuliselt lahutada üleliidulisest

Isemajandava Eesti (IME) majandusprogrammi töötas 1987. a septembris välja rühm Eesti majandusteadlasi. Programm näitas Eesti NSV võimalusi iseseisvaks majandamiseks. Üks perestroikaaegseid NSV Liidu kooshoidmise argumente oli väide, et liiduvabariigid ei tule ise majanduslikult toime. IME rõhutas just vastupidist.

Programm avaldati 26. septembri 1987. a Tartu ajalehes Edasi. Alla kirjutasid Eesti NSV juhtiva päevalehe Rahva Hääle peatoimetaja asetäitja Siim Kallas, majandusteadlane ning televisooni ja raadio väliskommentaator Tiit Made, Eesti NSV riikliku plaanikomitee osakonnajuhataja Edgar Savisaar ja  ühiskonnateadlane Mikk Titma. Programmi järgi pidid Eesti NSV majanduse aluseks saama väärtusseadused ja kaubalis-rahalised suhted. Eesti NSV territooriumil paiknev majandus pidi alluma ainult Eesti NSV valitsusele. Eelistada tuli majandusvaldkondi, mis põhinevad kohalikul ressursil, on kultuuriliselt vastuvõetavad ja majandustraditsioonidega kooskõlas. Kaubavahetus teiste liiduvabariikide ja välisriikidega pidi toimuma turu kaudu ning põhinema tootja ja tarbija otsesidemetel. Eesti NSV pidi välja kujundama oma maksusüsteemi. Kohalikud eelarved tuli lahutada ENSV eelarvest. Toona olid need mõtted vastuolus kommunistliku partei poliitikaga ja pälvisid võimurite pahameele.

IMEt kunagi sellisena ellu ei viidud, osa selle elemente sisaldus Rahvarinde majandusprogrammis. IME sisendas üldrahvalikku lootust majandusliku iseseisvuse võimalikkusele. Poliitiline iseseisvusliikumine oli alanud 23. augustil 1987 Hirvepargi koosolekuga.

Lisateave artikli kohta