Iseseisvusmanifest

Dokument, millega 1918. a veebruaris  kuulutati välja iseseisev demokraatlik Eesti Vabariik

Kuna enamliku diktatuuri tingimustes puudus 1918. a võimalus iseseisva riigi loomiseks õiguslikel alustel, otsustasid rahvuslased kuulutada Eesti Vabariigi välja iseseisvusmanifesti avaliku ettelugemise teel. Iseseisvusmanifesti teksti koostamiseks moodustati 18. veebruaril 1918 komisjon, kuhu kuulusid Maanõukogu liikmed Karl Ast, Jüri Jaakson, Juhan Kukk ja Jüri Vilms. Manifesti põhiautor oli Juhan Kukk, keda abistas Maavalitsuse tehnikaosakonna juhataja Ferdinand Peterson (Petersen). Maanõukogu vanematekogu liikmed kiitsid manifesti heaks 21. veebruaril. Dokumendi täielik pealkiri oli „Manifest kõigile Eestimaa rahvastele” ja see kuulutas Eesti iseseisvaks demokraatlikuks vabariigiks. Eesti riikliku korralduse pidi kindlaks määrama kokkukutsutav Eesti Asutav Kogu.

Esimest korda luges manifesti avalikult ette Maanõukogu saadik Hugo Kuusner 23. veebruari õhtul kell 20 Pärnus Endla teatri rõdult. 24. veebruari pärastlõunal loeti see ette Viljandis (lugeja oli linnapea Gustav Talts) ning 25. veebruari keskpäeval Tallinnas (Ajutise Valitsuse peaminister Konstantin Päts) ja Paides (4. Eesti polgu pataljoniülem Jaan Maide). Manifesti trükiti ja levitati Pärnus, Paides ja Tallinnas, lisaks avaldati selle tekst 25. veebruaril Päevalehes ja 26. veebruaril Petrogradis ilmunud ajalehes Eesti.


VÄLISVIITED:

Lisateave artikli kohta