KGB agentuurtöö Eesti NSVs

​NSV Liidu spioonid värbasid salaagente juba Eesti Vabariigis 1920.–1930. aastatel. Massiliseks sai see siiski pärast Eesti annekteerimist ja Nõukogude salapolitsei NKVD (siseasjade rahvakomissariaat ehk siseministeerium) territoriaalharu moodustamist Eesti NSVs 1940. a augustis.

Kuigi NSV Liidu riikliku julgeoleku organid elasid oma järgneva eksistentsi vältel üle hulga nimevahetusi, jäi nende tegevuse tähtsaimaks ja salajasimaks osaks agentuurtöö ehk salajaste mittekoosseisuliste kaastööliste värbamine ja nende abil oma tegevusülesannete täitmine. Seetõttu oli agentide värbamine ette nähtud kõigis julgeolekuorganite tööd puudutavates valdkondades.

Agendivõrku ehk agentuuraparaati kuulusid agendid, residendid (kes juhtisid agentide rühma) ja salakorterite pidajad, Stalini ajal ka salajased informaatorid. Eksisteerisid eriotstarbelised agendikategooriad, sh tööks kinnipidamiskohtades, isikute identifitseerimiseks jms, aga ka eriotstarbelised agendid, keda kasutati mh metsavendade rühmades olulisemate tegelaste mõrvamiseks. Agendid kogusid ka teavet, jälgisid isikuid ja täitsid muid salajasi aktiivülesandeid: mõjutasid isikuid, avalikku arvamust jne.

Agendikandidaadi kontrolliks ja tema kohta andmete säilitamiseks seadis julgeoleku ohvitser sisse isikliku toimiku. Värvati psühholoogilise manipuleerimisega, võttes abiks hirmutamise (näiteks „kompromiteeriva materjali” kasutamisega), meelitamise või ka sümpaatia Nõukogude võimule. Agendi värbamisel lepiti kokku tema varjunimi ja seati sisse tema töötoimik. Sidepidamine agentidega toimus tavaliselt salakorterites: konspiratiiv- või kohtumiskorterites, kus võeti vastu ja arutati agentide kirjalikke ettekandeid ning anti uusi ülesandeid.

Peale agentuuri abistasid tšekiste ka usaldusisikud, kes tegutsesid vabatahtlikkuse alusel, samuti asutuste ja organisatsioonide juhid, kellega hoiti ametlikke kontakte ja kellega sidepidamine ei olnud salastatud. Agentuuri tulemusliku töö eest olid ette nähtud ergutused: tänu avaldamine, kingitused ja raha, erilistel juhtudel ka riiklikud autasud.

Hinnanguliselt oli kogu Eesti NSV ajal siin agentuurvõrku kaasatud inimeste hulk üle 16 000, kuid samal ajal tegutsenud agentide hulk nii suur ei olnud.

Agentide toimikud viidi NSV Liidu KGB korraldusel Eestist ära alates 1989. a novembrist, osa hävitati kohapeal, tänapäeval on Eesti riiklikes arhiivides agentuurtööst säilitamisel vaid fragmendid. 1995. a võeti Eesti Vabariigis vastu seadus, mille kohaselt pidid Eestit okupeerinud Saksamaa ja NSV Liidu salateenistuste agendid esitama ülestunnistuse Kaitsepolitseiametisse, muidu agendiksolek avalikustatakse.

Lisateave artikli kohta