Kaitseliit

​Vabatahtlik sõjaväeline organisatsioon Eesti Vabariigis

Sügisel 1917 kutsuti mitmel pool Eestis ellu vabatahtlik abipolitsei, mis osales avaliku korra kaitsel. Pärast 1917. a oktoobripööret Venemaal ajasid enamlased Eestis küll abipolitsei laiali, kuid Saksa okupatsiooni ajal 1918. a õnnestus Eesti rahvuslastel iseseisvusliikumise toetuseks luua illegaalne Eesti Kaitse Liit. Vabadussõja ajal muudeti Kaitseliitu kuulumine kohustuslikuks kõigile meestele vanuses 16–60 aastat ja organisatsioonist kujunes riigi sisekorra tagamise peamine tegur ja elavjõu reserv. Sõja lõppedes hääbunud organisatsioon sündis kolmandat korda seoses kommunistide 1. detsembri putšiga 1924. a. Siitpeale muutus Kaitseliit kõrvuti kaitseväega riigikaitse oluliseks koostisosaks, mille peamiseks ülesandeks sai kaitsetahteliste kodanike koondamine, nende väljaõpe, relvastamine ja varustamine ning riigi sisejulgeoleku tagamine. Kaitseliidu liikmeskond kasvas 42 000 inimeseni, Kaitseliidu malevad tegutsesid kõigis maakondades ja neljas suuremas linnas. Kaitseliidu eriorganisatsioonidena töötasid Naiskodukaitse, Noored Kotkad ja Kodutütred. Kaitseliit suleti 27. juunil 1940 pärast Eesti Vabariigi okupeerimist NSV Liidu poolt ja taasasutati 1990. Käesoleval ajal kuulub Kaitseliitu üle 10 000 liikme, koos Naiskodukaitse, Noorte Kotkaste ja Kodutütardega kuulub organisatisooni 19 000 inimest.

VÄLISVIITED:

Lisateave artikli kohta