Kas sovetiseerimine tõi kaasa moderniseerumise?

Sovetiseerimine tähendab riigi, ühiskonna, majanduse, kultuuri ja igapäevaelu ümberkorraldamist nõukogude mudeli järgi. Seda terminit kasutatakse tavaliselt NSVLi 1939. ja 1940. a anastatud territooriumide ja mõne Kesk-Euroopa maa puhul. Stalinismi ajal tähendas sovetiseerimine äärmist vägivalda, mis aegamööda vähenes. Kui vaadelda nõukogude aega koos stalinismiga kui osa Euroopa modernismist, võiksime muidugi väita, et sovetiseerimine viis moderniseerimisele ka Eestis.

Ida- ja Lääne-Euroopa moderniseerusid pärast Teise maailmasõja lõppu kiiresti. Küsimus seisneb selles, kas nõukogude režiim kiirendas seda protsessi või mitte. Esiteks tuleb arvesse võtta hiiglaslikke inimkaotusi, samuti tagasilööki majanduses, kultuuris ja ühiskonnas tervikuna. Nõukogude režiim oli süüdi vähemalt nelja protsendi rahvastiku surmas ja ebaefektiivse majandussüsteemi rakendamises, see tähendas, et ehkki sovetiseerimist esitati retooriliselt kui moderniseerimist, takistas see tegelikkuses igasugust arengut. Mingil määral oli sovetiseerimisel ka edu, näiteks arstiabi paranemisel või siis soorollide muutumisel. Tehnoloogilise arengu vaatepunktist polnud moderniseerimine aga enamat kui propaganda, mis pasundas põllumajanduse ja naistraktoristide edusammudest.

Inimarengu, sisemajanduse koguprodukti inimese kohta ja muude tegurite osas kaotas Eesti oma suhtelise positsiooni Euroopas. Maad, mis olid 1930ndate lõpul samal arenguastmel või isegi madalamal, näiteks Itaalia, Iirimaa, Norra, Soome, Hispaania, Kreeka või Portugal, arenesid 20. sajandi teisel poolel tunduvalt kiiremini. Peaaegu kaks aastakümmet pärast kommunismi kokkuvarisemist pole Eesti ikka veel suutnud teistele järele jõuda. Ei ole aidanud ka kümnendi Euroopas kõige kiiremini areneva majandusega riigi positsioon. Teisisõnu, sovetiseerimine avaldas moderniseerimisele ja arengule pikaajalist negatiivset mõju. Isegi autoritaarsed režiimid Hispaanias, Portugalis ja Kreekas esinesid pikemas perspektiivis paremini. Võrreldes Euroopa mitte-sotsialistlike maadega, tõi sovetiseerimine kaasa kõrgema hariduse ja linnastumistaseme, aga oluliselt madalama isikliku heaolu ja väljendusvabaduse. Nõukogude modernsus oli selgelt rajatud valedele alustele.

Lisateave artikli kohta