Kuidas okupeeriti Eesti 1940. a

​1939. a septembris sõlmitud vastastikuse abistamise lepingu (baaside lepingu) järgi sai NSV Liit õiguse paigutada Eesti territooriumile oma sõjaväebaasid 25 000 mehega. Eesti tegevväe isikkooseis, ca 15 000 meest, oli tunduvalt väiksem ja nii kehtestati Eesti territooriumi üle de facto NSV Liidu sõjaline kontroll. Kuid rahvusvahelise õiguse tähenduses oli Eesti edasi iseseisev riik ja Rahvasteliidu liige.

1940. a kevadel alustas NSV Liit ettevalmistusi Balti riikide okupeerimiseks ja NSV Liiduga liitmiseks. Mai lõpus ja juuni alguses koondati Eesti, Läti ja Leedu piiridele suured relvajõud: Leningradi, Kalinini ja Valgevene sõjaväeringkonna 8., 3. ja 11. armee, mille koosseisu kuulus kokku 7 laskur- ja 2 ratsaväekorpust, 9 tankibrigaadi ja üks õhudessantbrigaad. Koos baasivägedega seisis Balti riikide vastas 435 000 meest, mis ületas Balti riikide sõjavägede isikkoosesisu üle kuue korra. Algasid väiksemad piirikonfliktid, sagenesid probleemid baasivägedega. 14. juunil alustasid Punaarmee Balti laevastik ja Balti laevastiku õhujõud Eesti ranniku blokaadi, samal päeval tulistati alla Helsingi-Tallinna liinilennuk Kaleva. Lahinguvalmidusse tõsteti ka baasiväed. 16. juunil esitas NSV Liidu välisminister Vjatšeslav Molotov Moskvas Eesti saadikule August Reile ultimaatumi, nõudes sõjalise invasiooniga ähvardades Punaarmee lisaväekontingendi Eestisse lubamist ja valitsusevahetust. Eesti valitsus võttis ultimaatumi vastu. Punaarmee sissemarss algas 17. juuni hommikul kell kuus Eesti aja järgi. Samal hommikul kooskõlastas kindral Johan Laidoner NSV Liidu Leningradi sõjaväeringkonna juhataja Kirill Meretskoviga Narvas Nõukogude vägede dislokatsiooni tingimused Eestis (nn Narva diktaat). Samal päeval alustati ka Eestis hoonete ja kinnistute võõrandamist Nõukogude vägede majutamiseks. Oma asupaikadest tõsteti välja ka Eesti sõjaväeosad. Alates 18. juunist võttis Eesti politsei NSV Liidu esindajate korraldusel kinni lepingu alusel Eestis töötavad Poola põllutöölised, et selgitada välja nende seas olevad ohvitserid ja allohvitserid  Enamik neist viidi pärast Eesti okupeerimist NSV Liitu. Algas ka vene valgeemigrantide vahistamine. Sõjavägede ülemjuhataja Laidoneri korraldusel keelati Narva diktaadi alusel avalikud demonstratsioonid ja Kaitseliidu liikmeid kohustati relvi ära andma.

Peale olemasolevate baasivägede paigutati okupeerimise käigus Eestisse kuus Punaarmee laskurdiviisi, tankibrigaad, mere- ja lennuväeosi, NKVD piirivalvevägesid jm. Lisaks Eestisse toodud sõjaväelaste arv koos baasivägedega oli üle 100 000. Seega oli 21. juunil, kui Eestis lavastati meeleavaldused ja valitsusevahetus, maa täielikult Punaarmee kontrolli all.

Lisateave artikli kohta