Animafilm

Kuigi animatsiooni vaadeldakse tavaliselt filmi ühe veidi kõrvalseisva haruna, on see üks intensiivsemalt otsingulisi valdkondi Eestis. Avangardse lühižanri puudumise tõttu on animafilmi koondunud eksperimentaalsete taotlustega autorid. Esialgu lastefilme valmistanud Tallinnfilmi osakonnast kasvas välja iseseisev stuudio. Lugude irooniline absurd, joonistuste lihvimata stiil ja puhtvisuaalsete ideede katkematu tulevärk annavad joonisfilmile irreaalse kvaliteedi. Detailide tulva võib tajuda kaootilisena, kuid ideede vabamängu taga avaneb tõsisem tasand. Animatsiooni pea iga-aastaste rahvusvaheliste festivalipreemiateni viinud areng oleks mõeldamatu režissöör Priit Pärnata. Prestiižika „The Oxford History of World Cinema” ainsa viite Eestile võib leida animatsiooni peatükist, kus kaardistatakse lähemalt Priit Pärna töö „Eine murul” (1983) mõju. Filmis „1895” (1995) laseb Pärn seigelda vendadel Lumière'idel. Olles sarnaselt dokfilmile jutustaja tekstile üles ehitatud, lõhustab Pärna film paradoksaalse huumoriga kino tekkimise suurt legendi. Animafilmi totalitaarsuse vastase suunitluse jäljed tulevad esile „Porgandite öös” (1998) ja nooremate režissööride filmides. Kujunema hakkava koolkonna kõrval jätkavad oma väljakujunenud stiilis mitmed tunnustatud režissöörid.

Samasuguse kriitilise mõttelaadiga autorid tegutsevad nukufilmis. Animatsiooni esiletõus langes kokku poliitiliste muudatustega. Isegi kui filmidel puudus ühiskondlik hoiak, esindasid nad vabameelset ja iseseisvat mõtteviisi. Riho Undi 1990. aastate filmides omandavad rahvuslikud püsiväärtused koomilise varjundi. Undi „Kapsapea” (1993) tugineb samuti kirjandusklassikal, kuid juba nukkude kasutamine võtab võimaluse eksponeerida idealiseeritud minevikku. Järg „Tagasi Euroopasse” (1997) tegeleb kaasaja välispoliitiliste püüdluste ja lihtsa inimese soovide ammendamatute vastuoludega. Nukufilmidega alustanud Hardi Volmer pole piirdunud ainult selle valdkonnaga. Komöödia „Minu Leninid” (1997), mis parodiseeris kommunistliku isikukultuse müüte, kujunes 1990. aastate teise poole vaadatuimaks kohalikuks mängufilmiks kinos.

Lisateave artikli kohta