Moderntants tänases Eestis

Nõukogude võimu ajal moderntants Eestis areneda ei saanud. See oli keelatud, nagu enamik "lääne maailma pahesid". 1991. aastal taasiseseisvunud Eestis tekkis Saima Kranigi eestvedamisel tantsutrupp "Nordic Star". Eestit külastanud moderntantsu õpetajad seadsid erineva taustaga tantsijatele paar tollal Eestis uuenduslikuna tunduvat lavastust. Moderntants oli ju olnud uinunud seisundis ligi 60 aastat ja ballett oli arenenud oma rangetes dimensioonides.

Tantsuteater "Fine 5" loodi 1992. aastal moderntantsu trupi "Nordic Star" viiest liikmest. Nende eesmärgiks oli leida oma liikumise ja mõtete keel läbi erinevate improvisatsiooni- ja tantsutehnikate. “Fine 5” iseloomustas tantsijate kõrge tantsutehniline tase ning eripalgeline liikumine. Trupi loominguliseks liidriks tõusis Rene Nõmmik, kes on loonud suurema osa "Fine 5" tantsuseadetest. Ta on kajastanud ühiskonda, ja nagu kunstnikud ikka, ka iseennast puudutavaid teemasid, ning leidnud tunnustust erinevatelt konkurssidelt nii sise- kui välismaalt. 1994. aastal loodi samanimeline tantsukool, mille tegemistes on vähemal või suuremal määral osalenud enamus Eesti kaasaegse tantsuga seotud inimestest. Koolis õpetatakse moderntantsu, kaasaegset tantsu ja improvisatsiooni. Samuti kaasatakse kooli tegevusse õpetajaid väljapoolt Eestit.

Kui küsida üksikisikute järele, kes Eesti tänast tantsukunsti mõjutanud on, tuleks kindlasti nimetada Raido Mägi ja Merle Saarvat, kes Viljandi Kultuurikolledžis tantsueriala lõpetanuna seal tänaseni tantsutudengeid õpetavad. Nemad on toonud Eesti tantsuellu eksperimenteerimise kehaga, erinevate materjalide ning liikumistega. Neile on iseloomulikud julge mõtlemine ning uuenduslikud ideed, mis kõige paremini avalduvad improvisatsioonilistes ja vabatantsu etendustes.

Pealinna tantsuelu on oluliselt mõjutanud Mart Kangro. Praegu on ta vabakutseline tantsija-koreograaf ning seotud erinevate tantsuprojektidega. Mart on selge visiooniga, tugeva tehnilise kooliga ning jõulise liikumisega tantsija. Teda huvitavad reaalsus elus ja laval, viibimine siin ja praegu, usutavus ning autentsus. Tema etendused peegeldavad tihti konkreetseid elamusi ja kogemusi, mis on elus ette tulnud ja mida ta on siis tõlkinud tantsukeelde.

Noored tantsijad saavad oma oskusi panna proovile festivalil "Koolitants", mille korraldajaks on Eesti Tantsuagentuur. See on populaarseim, prestiižseim ja suurima osalejate arvuga noortele suunatud tantsuüritus Eestis, mille eesmärk on motiveerida noori väljendama end läbi tantsu ja liikumise. “Koolitantsul” esitatavad tantsud peavad olema noorte ja nende juhendajate omalooming. "Koolitants" keskendub noorte andekate tantsijate kui võimalike tulevaste professionaalide leidmisele ja arendamisele, et aidata kaasa tantsukunsti väärtustamisele samasugusel professionaalsel tasemel kui seda on teised kunstiliigid. Lisaks Eesti päritolu tantsurühmadele võistlevad Tallinnas toimuval festivali finaalüritusel ka välismaa tantsutrupid.

Teine suurem tantsuürituste kuraator on ühendus “2.tants”. Nende korraldada on paljud professionaalsetele tantsijatele suunatud festivalid ja üritused. Kõige laiaulatuslikuma kõlapinnaga on festival Evolutsioon. See on Baltimaade kaasaegse tantsukunsti esindusüritus, mis toob vaatajateni mitme riigi parimad nüüdis- ja moderntantsijad. Traditsiooniliselt tuuakse igal aastal Eestisse tunnustatud koreograafe (näiteks Paul Taylor, Thomas Lehmen), kes lavastavad spetsiaalse etenduse tantsurühmale Eesti Suvetantsu Kompanii. Rühma koosseisu valib koreograaf igal aastal ise, sellele järgneb intensiivne prooviperiood ja ringreisid mööda Eestit.

Populaarne üritus on igal aastal korraldatav Baltimaade Tantsu Suvekool. Nädalasel üritusel on võimalik omandada teadmisi ja oskusi erinevate, peamiselt välismaiste õpetajate–koreograafide käe all. Tunnid, videonäitamised ja workshop’d on mõeldud kõigile, kes tegelevad etleva kunstiga (näitlejad, tantsijad, koreograafid, õpetajad, treenerid, lavastajad jne.) Töökeeleks on inglise keel.

Eesti taasiseseisvumisega elavnes ka kohalik tantsuelu. Loodi ohtralt uusi truppe ja tantsukoole, tantsijad said võimaluse käia end täiendamas välismaal, välismaised tantsuõpetajad aga tulla Eestisse. Samas on meil vähe tantsutehniliselt heal tasemel ja sügavuti tantsukeelde liikuvaid gruppe. Püütakse, otsitakse, rahmeldatakse. Leitakse, et igasugune uudsus ja innovaatilisus sobib tantsukunsti, kuid selline lähenemine kipub tantsu muutma pigem mõttetute liigutuste jadaks, etenduseks etenduse pärast. Sarnaste probleemide ees ollakse tegelikult mujalgi maailmas. Pöörane otsing innovatsiooni järele on rikkunud koreograafia, kadunud on kandev idee.

Eesti üks väheseid tantsukriitikuid Heili Einasto kirjutab "Tänapäeval on enamike tööde pealkirjad ingliskeelsed ning tööde sisul, esitusmaneeril ja väljendusel pole sidet päritolumaaga. Suurem osa töid valmib niikuinii mingi projekti raames ja mõnes mõttes hakkab kaduma vahe ka loojate käekirjadel. Pole vahet, kes on märgitud tantsu koreograafiks — kõigi töödest jooksevad läbi ühelaadsed mõtted ja seisukohad. See on ühe sõpruskonna mäng, mille põhiline reegel on: me ei taha midagi öelda, me lihtsalt oleme ja teeme seda, mis hetkel huvitav tundub ja kutsume vaatajat oma mängu jälgima… Samas ei mängi kõik nende reeglite järgi. On tantsuloojaid, kelle jaoks sõnadel ja liigutustel on tähendus. Need tööd, sõltumata sellest, kas nad meeldivad või mitte, paistavad silma läbimõeldusega, liikumise viimistletuse, täpsuse ja mõtestatusega. Nad on pannud sinna liikumisest tuleneva sõnumi ja võtnud vastutuse oma tööde eest, sest nad on adunud, et elu — isegi kui see on mäng — on ühekordne ja lõplik."

Lisateave artikli kohta