Teater
Sisukord
-
Ühe inimpõlve pikkune teater
Kui aastal 2006 tähistati Eesti teatri aastat loosungi all „Sada aastat Eesti teatrit”, tekitas see üksjagu segadust. On ju üldteada, et rahvuslik teater algas juba ...
Loe edasi » -
Eesti teatri „oma” ja „võõras”
Üks iseloomulikumaid jooni eesti kui väikerahva kunstilises kultuuris on see, et läbi kõigi aegade on iga teos lisaks oma kunstispetsiifilistele funktsioonidele täitnud veel üht teist ...
Loe edasi » -
Karl Menningu teater — sellipaberite väljateenimine
Võib öelda, et „päris algamine” 1906. aastal pääses Suure Võõra diktaadist suhteliselt kergelt. Samas oli ju see teatritarkus, mille abil kohalikku põldu harima hakati, puhtalt ...
Loe edasi » -
Voldemar Panso teater — paradokside aeg
Aeg uueks paradigmavahetuseks küpseb alles 1955. aastal. Sellest nähtub, kui vähe hoolib teater loogikast ja mõõdetud ajaintervallidest — eelmisest murrangust on möödunud pea pool sajandit, järgmiseni ...
Loe edasi » -
Uus teater — Suure Mängu teater
Seoses „raudse eesriide” aeglase paotumisega hakkas kohale jõudma ähmane arusaam sellest, et kuskil teistmoodi „võõras” maailmas on käibel veel väga mitmeid teatritegemise viise peale selle ...
Loe edasi » -
Uue teatri isad ja pojad
„Uue teatri” puhul on lavaliste väljendusvahenditena oluline nähtava lava-atribuutika kujundlik, metafoorne kasutamine (varasema jäljendava, illusionistliku kasutuse asemel), aga kindlasti ka näitleja kehalisuse, plastilisuse toonitamine. Võõristavaks ...
Loe edasi » -
Millal tuleb uus „uus”?
Miks on käesolevas ülevaates pandud nii suur rõhk toonastele teatriuuendajatele? Sel lihtsal põhjusel, et vaadeldes tänases eesti teatris toimuvat selgub, et enamik tänastest arvestatavatest loojatest ...
Loe edasi » -
Eesti teatri ajalooline aeg
Lavastaja Merle Karusoo on 1980. aastatel väljendanud mõtet: praegu oleme me, eesti teatriinimesed, kõik täies koosseisus eesti teatriloos olemas, kuid 21. sajandi saabumisel hakkab tekkima ...
Loe edasi » -
Välisviited
