Usuelu

Sisukord

  • Eesti usuelu institutsionaalne korraldus

    „Igaühel on südametunnistuse-, usu- ja mõttevabadus. Kuulumine kirikutesse ja usuühingutesse on vaba. Riigikirikut ei ole. Igaühel on vabadus nii üksinda kui koos teistega, avalikult või ...
    Loe edasi »

  • Eesti usuolusid kujundanud hilisaegne taust

    Tänase Eesti ühiskonnaoludes peegeldub 50 aastat kestnud Nõukogude koloniaalperioodi iseloomustanud sihikindel tegevus mittevene rahvaste kultuurilise iseolemise tasalülitamiseks. See puudutab ka usuelu: inimeste religioosse identiteedi hävitamine ...
    Loe edasi »

  • Luterlus

    Luterlik kirik kujunes Eesti suurimaks konfessiooniks pärast reformatsiooni jõudmist maale 16. sajandi 20. aastatel. Kuni 19. sajandi lõpuni olid nii linna- kui ka maakoguduste luteri ...
    Loe edasi »

  • Taastatud ja uued usuliikumised

    Eesti taasiseseisvumisega ning kujunemisega avatud ühiskonnaks 1990. aastatel on kaasnenud ka muutused Eesti usuelus. Pärast viiskümmend aastat kestnud nõukogude perioodi on kirikuil ja teistel usulistel ...
    Loe edasi »

  • Varasemad äratusliikmised

    1980.–1990. aastate usulise ärkamise laine ei olnud omalaadsete seas esimene. Eelmine usulise ärkamise laine koos uute liikumistega jõudis Eestisse ajavahemikul 1870. aastatest 20. sajandi ...
    Loe edasi »

  • Vennastekogudused

    Hoolimata sellest, et Eestit hakati süstemaatiliselt kristianiseerima alates 13. sajandi algusest, säilisid vanad uskumused ja tavad kuni 18. sajandi esimese pooleni, mil kohaliku maarahva seas ...
    Loe edasi »

  • Katoliiklus

    Vennastekoguduse tegevusega ei jõudnud kristlus mõistagi mitte esimest korda eesti maarahva vaimuilma. Esimesed ristiusu mõjud saabusid Eestimaale nii kauba- kui ka sõjateid pidi niihästi idast ...
    Loe edasi »

  • Õigeusk

    Kuigi õigeusu kirik on koos katoliku kirikuga olnud vanimaid kristlikke konfessioone Eestis, toimus eestlaste esimene suurem õigeusku astumine alles 19. sajandi keskpaigas. Usuvahetuse põhjusena on ...
    Loe edasi »

  • Kristluse-eelne omausund ja selle taastamiskatsed

    Milline oli tänaste eestlaste esivanemate usuline maailmapilt enne kokkupuudet kristlusega, ei ole täpselt teada. Rekonstruktsioonikatsete aluseks oleva suulise rahvapärimuse talletamine algas suuremas ulatuses alles 19 ...
    Loe edasi »

  • Maausk

    Kui tänased taarausulised hoiavad alal 1920.–1930. aastate rahvusromantilist usutraditsiooni, siis maausu traditsioon, mille tärkamist võib jälgida 1960. aastatest, on leidnud tuge eestlaste omausundi seostamisest ...
    Loe edasi »

  • New age

    Viimase aastakümne jooksul on traditsiooniliste teadmanaiste ja -meeste kõrvale tõusnud ka new age’i mõtteilmast lähtuvad sensitiivid. Samuti on tänaste eestlaste usuilmas oma koht holistlikust ...
    Loe edasi »

  • Budism Eestis

    Budismi ajalugu Eestis algas 20. sajandi alguses, mil Eestis tegutses 1873. aastal Põltsamaa lähedal sündinud budistlik munk Vend Vahindra, kodanikunimega Karl Tõnisson (ka Karlis Tennissons ...
    Loe edasi »

  • Etnilise taustaga usuvähemused

    Vene vanausulised
    Vanausulised (staroverid) saabusid Eestisse Venemaalt mitme lainena alates 18. sajandi algusest. Enamik 1655.–1656. aasta kirikureformile järgnenud usulise tagakiusamise eest Venemaalt põgenenud vanausulistest ...
    Loe edasi »

  • Eesti ühiskonna sekulaarsus

    Eesti usuline olukord ei ole postmodernes Läänemaailmas erand, samas erineb see aga mitmeti naaberriikide omast. Peamiselt lähiajaloost tulenevatel põhjustel on Eestis, erinevalt paljudest teistest Euroopa ...
    Loe edasi »

  • Välisviited


    Loe edasi »