Budism Eestis

Budismi ajalugu Eestis algas 20. sajandi alguses, mil Eestis tegutses 1873. aastal Põltsamaa lähedal sündinud budistlik munk Vend Vahindra, kodanikunimega Karl Tõnisson (ka Karlis Tennissons), kelle XIII dalai-laama nimetas esimeseks Läti, Eesti ja Leedu budistlikuks peapiiskopiks. Värvika kujuna tuntust kogunud ja eesti rahvapärimusse jõudnud Vend Vahindra lahkus Eestist lõplikult 1930. aastatel ning suri 1962. aastal Birmas pühamehena.

Nii filosoofiline kui ka religioosne huvi budismi vastu suurenes Eestis märgatavalt 1970. aastatel. 1980. aastatel kujunes välja budismi religioonina praktiseeriv rühm, mille liikmed nimetasid ennast Eesti Budistlikuks Vennaskonnaks. Lisaks budistliku kirjanduse tõlkimisele püstitasid vennaskonna liikmed Lääne-Eestisse neli stuupat. Budistliku Vennaskonna tegevus lõppes 1988. aastal Nõukogude võimu repressioonide tõttu.

Samas alustas 1980. aastate lõpus tegevust Eesti Budistlik Liit, millest on kasvanud välja ka kaks tänases Eestis tegutsevat budistlikku kogudust — Eesti Budistlik Kogudus Drikung Kagyu Shri Ratna Keskus (asutatud 1993) ja Tiibeti Budismi Nyingma Eesti Kogudus (asutatud 1997). Lisaks neile kahele kogudusele tegutseb Eestis veel kaks tiibeti budistlikku traditsiooni esindavat kogudust, samuti Triratna Budistliku Kogukonna kohalik osakond ning teisi budismi populariseerimise ja teostamisega seotud ühendusi. Budismi populaarsuse tõusule on kahtlemata mõju avaldanud ka XIV dalai-laama Tenzin Gyatso külaskäigud Eestisse (1991, 2001) ning suur hulk tema eesti keelde tõlgitud raamatuid. 2005. aastal valiti ta Tartu Ülikooli audoktoriks. 2000. aasta rahvaloendusel pidas end budistiks 622 inimest.

Lisaks budistlikele kogudustele tegutseb Eestis hindu usulist traditsiooni esindav Krishna Teadvuse Eesti Kogudus (asutatud 1991; kuulub rahvusvahelisse organisatsiooni International Society for Krishna Consciousness). Eestis tegutseb ka mitmeid erinevaid jooga traditsioone tutvustavaid treenereid. Viimaste aastatega on omanäoliseks vaimseks keskuseks kujunenud Babaji järgijate kogukond Lilleorus.

Lisateave artikli kohta