Eesti usuelu institutsionaalne korraldus

„Igaühel on südametunnistuse-, usu- ja mõttevabadus. Kuulumine kirikutesse ja usuühingutesse on vaba. Riigikirikut ei ole. Igaühel on vabadus nii üksinda kui koos teistega, avalikult või eraviisiliselt täita usutalitusi, kui see ei kahjusta avalikku korda, tervist ega kõlblust.” Nõnda ütleb Eesti Vabariigi põhiseaduse paragrahv 40.

1. juuniks 2010 oli usuliste ühenduste registrisse kantud 9 kirikut ja 9 koguduste liitu ühtekokku 470 kogudusega. Lisaks neile on usuliste ühenduste registrisse kantud veel 71 üksikkogudust ja 8 kloostrit. Lisaks usuliste ühenduste registrisse kantud usulistele organisatsioonidele on osa religioossetest ühendustest registreerinud end usuühingutena, osa mittetulundusühingutena ning mõned pole pidanud üldse vajalikuks end kusagil riigiasutuses registreerida.

Aastal 2000 korraldatud rahvaloenduses küsiti Eestis elavatelt üle 15-aastastelt inimestelt ka nende usulist enesemääratlust puudutav küsimus. Rahvaloenduse andmete kohaselt tunnistab üht kindlat usulist traditsiooni 31,8% küsimusele vastanud inimestest (29% üle 15-aastatest loendatutest). Kõige sagedamini määratleti end luterlaste (13,57%) ja õigeusklikena (12,79%). Neile järgnesid baptistid (0,54%) ja katoliiklased (0,51%). 0,33% vastanuist tunnistasid end mittekristlike traditsioonide järgijaiks. Neist kõige enam (0,12%) oli islamiusulisi, ning taara- ja maausulisi 0,09%). 34% küsitletuist ütlesid end olevat usu suhtes ükskõiksed, 14,5% ei osanud küsimusele vastata. 6,1% tunnistasid end ateistideks. 7,99% küsitletuist keeldusid küsimusele vastamast.

Usutalitustel osalemine on tänapäeva Eestis suhteliselt madal — küsitlus aastast 2000 osutas, et vastanuist (küsitleti 1092 inimest) 4% osaleb usulistel talitustel igal nädalal. Euroopa sotsiaaluuringu 2004. aasta raporti kohaselt osales kord nädalas usutalitustel 2,5% vastanutest ning usklike osakaal vastanutest oli 15,2%. Mitteusklikke oli küsitluse kohaselt 54,6% ja „kuskil vahepeal” asus oma sõnul 30% vastanutest.

Suurimaks kirikuks Eestis on Eesti Evangeelne Luterlik Kirik — seda nii koguduste arvu kui ka liikmeskonna poolest. Luterlusele järgneb suuruselt õigeusu traditsioon. Tänases Eestis eksisteerib kaks õigeusu kirikut — Konstantinoopoli Patriarhaati kuuluv Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik ja Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik. Neile kolmele kirikule järgnevad suuruselt Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liit ning Rooma-Katoliku Kirik.

1989. aastal asutasid Eesti suuremad kirikud Eesti Kirikute Nõukogu (EKN), mille eesmärgiks on ühendada kristlikke kirikuid ja koguduste liite Eesti ühiskonna vaimseks arenguks kristlike põhimõtete alusel. EKN on olnud seotud nii sõjaväe- kui ka vanglavaimulike ettevalmistamisega, samuti on EKN juhtinud ühiskonna tähelepanu usuõpetuse sisseviimise vajalikkusele üldhariduskoolides. Ka algasid EKN-i taotlusel hommikupalvused Eesti Raadios, samuti jõulu- ja ülestõusmispühade jumalateenistuste teleülekanded Eesti Televisioonis. 2002. aastal allkirjastasid Eesti Vabariigi Valitsus ja EKN ühishuvide protokolli.

Praegu kuuluvad Eesti Kirikute Nõukogusse Eesti Evangeelne Luterlik Kirik, Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik, Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik, Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liit, Rooma-Katoliku Kirik, Eesti Metodisti Kirik, Adventistide Koguduste Eesti Liit, Eesti Kristlik Nelipühi Kirik, Eesti Karismaatiline Episkopaalkirik ning Armeenia Apostliku Kiriku Eesti Püha Gregoriuse Kogudus. EKN on ka ainus usuline organisatsioon, mis saab iga-aastaselt riigieelarvelise rahalise toetuse.

Lisateave artikli kohta