Katoliiklus

Vennastekoguduse tegevusega ei jõudnud kristlus mõistagi mitte esimest korda eesti maarahva vaimuilma. Esimesed ristiusu mõjud saabusid Eestimaale nii kauba- kui ka sõjateid pidi niihästi idast kui läänest juba enne kristluse jagunemist Lääne- ja Idakirikuks 1054. aastal. Alates 13. sajandi algusest asus Läänemeremaadesse suunatud mõõgamisjonit juhtima katoliku kirik koos erinevate rüütliordudega.

Katoliiklus püsis Eestis ainuvalitseva konfessiooni staatuses kuni reformatsiooni saabumiseni 16. sajandi alguses. Huvi marginaalseks taandunud katoliku kiriku pärandi ja traditsiooni vastu taastekkis eesti haritlaste ning kunstiinimeste seas 1970.–1980. aastatel. Osalt võib seda huvi seostada vanamuusika ja teiste keskaja kultuuriilmingute uusharrastamise levimisega samal ajal. Tänapäeval tegutseb Eestis kaheksa katoliku kiriku kogudust, seitse ordut ja Opus Dei. Samuti kuulub Rooma-Katoliku Kiriku Apostelliku Administratuuri alluvusse Ukraina Kreeka-Katoliku Kiriku Kolmekäelise Jumalaema Kogudus Tallinnas.

Lisateave artikli kohta