Kristluse-eelne omausund ja selle taastamiskatsed

Milline oli tänaste eestlaste esivanemate usuline maailmapilt enne kokkupuudet kristlusega, ei ole täpselt teada. Rekonstruktsioonikatsete aluseks oleva suulise rahvapärimuse talletamine algas suuremas ulatuses alles 19. sajandi teisel poolel, mil Peterburi eesti luteri koguduse õpetaja Jakob Hurt (1839–1907) pani aluse süstemaatilisele folkloorikogumisele. Võib arvata, et muistsete eestlaste eelkristlik usund meenutas mitmetel idapoolsetel soomeugri rahvastel senini säilinud, šamanismiga sarnanevat loodususundit ning usulisi autoriteete nimetati tarkadeks, nõidadeks, teadmameesteks ja -naisteks.

Eesti omausundit püüti 1920.–1930. aastatel taarausuna taaselustada; selles on põhjust näha ühte osa tollases Euroopas levinud üldisemast püüust taasavastada ning -luua kohalikku eelkristlikku usundit.

Oma nime võtsid taarausulised 13. sajandi alguses eestlaste vastu peetud ristisõda kirjeldava Henriku Liivimaa kroonika (Heinrici Chronicon Livoniae) fraasist „Tarapita” — nõnda olevat Henriku sõnul hüüdnud lahingus saarlased. Fraasi tähenduseks on arvatud olevat „Taara avita!” ja selle põhjal on oletatud, et üks muistsete eestlaste jumalaist (või koguni peajumal) kandis nime Taara. Taarat on püütud seostada nii skandinaavia piksejumal Thori kui ka soomeugri keeltes esineva jumalanimega, mille kuju Põhja-Siberis elavate hantide ja manside juures on Torum.

Taarausuliste keskseks eesmärgiks oli eesti rahvusliku iseteadvuse tõstmine ning kõige rahvuslikuga seotu propageerimine. Ühe olulise ülesandena nägid taarausulised uue eesti usulise traditsiooni loomist, mis väljendus püüus taaselustada ning taasluua muistsete eestlaste uskumusi ja tavasid. Nõnda istutati pargitaolisi tammesalusid hiiteks — pühadeks saludeks, kus suheldi jumalatega; tähelepanu pöörati aga ka uute tavandite ning koguni rõivamoe väljatöötamisele, mis, tõsi küll, olid mõjutatud tollases Euroopas levinud iluideaalidest. Uus usuline traditsioon vastandus tugevalt kristlusele, mis taarausuliste veendumuse kohaselt oli saksalik ja eestlastele olemuslikult võõras.

Pärast taarausuliste usuühingu Hiis (asutatud 1931) keelustamist Nõukogude ametivõimude poolt 1940. aastal ja paljude ühiskondlikult aktiivsete eestlaste pagu Eestist 1944. aastal säilis taarausuliste traditsioon kõige elavamana Rootsi asunud eesti emigrantide seas.

1980. aastate lõpu ja 1990. aastate alguse rahvusliku ärkamisega leidis huvi eestlaste eelkristliku maailmatunnetuse vastu ka usulise väljenduse. Tänases Eestis esindab seda suundmust taara- ning maausuliste ühine Taarausuliste ja Maausuliste Maavalla Koda (asutatud 1995), mis ühendab umbes paarisada inimest.

Lisateave artikli kohta