Taastatud ja uued usuliikumised

Eesti taasiseseisvumisega ning kujunemisega avatud ühiskonnaks 1990. aastatel on kaasnenud ka muutused Eesti usuelus. Pärast viiskümmend aastat kestnud nõukogude perioodi on kirikuil ja teistel usulistel organisatsioonidel taas võimalus osaleda avalikus elus ning mitmed eelmise võimu ajal keelustatud usuliikumised on 1990. aastatel taastanud oma tegevuse. Selliste hulka kuuluvad nii Jehoova tunnistajad, taarausulised, vennastekogudus kui ka näiteks Päästearmee. Samuti on viimase kümmekonna aasta jooksul Eestisse saabunud ka mitmeid kohalikus kontekstis uusi usuliikumisi.

Üheks esimeseks suurt avalikku tähelepanu saanud uueks usuliikumiseks 1980. aastate teisel poolel oli Elu Sõna, mis tärkas metodisti ja baptisti kogudustes peaasjalikult noori haaranud äratusliikumisena. Peagi eraldus see usuline ärkamine iseseisvaks liikumiseks, millel olid tihedad kontaktid Elu Sõna (Livets Ord) karismaatilise rühmitusega Rootsis. Elu Sõna eripära oli nende esindatav kristlik eduteoloogia, mille kohaselt kannab Jumal ühtviisi hoolt nii usklike vaimsete kui ka materiaalsete vajaduste eest.

Elu Sõna on vaid üks näide Eestis 1980.–1990. aastatel levinud uutest usurühmadest. Selle perioodi usulist ärkamist iseloomustab eelkõige uute karismaatiliste-nelipühilike liikumiste levik. Kui 1934. aasta rahvaloenduse andmeil pidas Eesti elanikkonnast end nelipühilasteks 191 inimest, siis tänapäeval kuulub ainuüksi Eesti Kristliku Nelipühi Kiriku (EKNK; asutatud 1991) liikmeskonda ametlike andmete kohaselt 4500 inimest. EKNK ei ole aga ainus nelipüha kogudusi koondav organisatsioon.

Lisateave artikli kohta