Venekeelsed massiteabevahendid tsaariajal

Juba nimetatud ajakiri Raduga, mis ilmus 1832. aastal, nimetas end „filosoofia, pedagoogika ja ilukirjanduse” ajakirjaks. See ajakiri oleks võinud ka mitte esimeseks osutuda, kuna imperaator Nikolai I andis juba 1830. aastal välja ukaasi vajaduse kohta avaldada Eesti kubermangu uudiseid vene keeles. Valitseja käsk täideti aga alles 23 aasta pärast — Estljandskije Gubernskije Vedomosti ilmus aastal 1853. Vaevalt võib sedagi kuupäeva lugeda tõelise venekeelse ajakirjanduse alguseks. Pigem tasub meenutada 1878. aasta 1. jaanuari, mil hakkas ilmuma Revelski Listok. Nimetusele vaatamata polnud see kuulutusteleht, vaid täisväärtuslik päevaleht paljude rubriikide ja žanritega.

Muide, enne 1918. aastat jäi nimelt Estljandskije Gubernskije Vedomosti ainsaks ülekubermanguliseks venekeelseks perioodiliseks väljaandeks. Just selles lehes avaldati ametlikku (keskset) riiklikku informatsiooni ajal, mil suurem osa teisi perioodilisi väljaandeid olid adresseeritud konkreetse linna kodanikele. Reval, Jurjev, Narva — need linnad, aga ka Petseri, said venekeelse perioodika väljaandmise peamisteks keskusteks, kuigi üksikud väljaanded ilmusid ka teistes regioonides.

Esimese vaadeldava perioodi lõpuks olid Eesti territooriumil venekeelseina kanda kinnitanud kõik võimalikud perioodiliste väljaannete liigid: ajalehed, ajakirjad, nädalakirjad. Tollal elas siin umbes 45–50 tuhat venelast, mis moodustas 4,5% kõigist Eesti elanikest.

Lisateave artikli kohta