Alutaguse madalik

Narva jõe läänekaldal Mustajõe valgalal Pandivere kõrgustikust kagu ja lõuna pool asub ulatuslik paealuspõhjaga tasandik, mis on laugelt kaldu Peipsi ja Narva jõe suunas. Sellisel aluspõhjal on välja kujunenud eriline territoorium: Alutaguse metsade- ja sooderikas ning väga hõreda inimasustusega loodusmaastik.

Naaberaladest valdavalt madalam (vaid 30–40 m üle merepinna) Alutaguse oli jääaja lõpul üle ujutatud jääpaisjärvede vetest. Seetõttu domineerivad pinnamoes nõrgalt lainjad liiva- ja viirsavitasandikud, mis on suures osas kaetud turbaga. Tugevaks kontrastiks sellele on ootamatult esile kerkivad mandrijää servakuhjatised: oosiahelikud, mõhnastikud, otsamoreenid ning voored.

Taolise kuhjatise üheks näiteks on Kuremägi. See on keeruka ehitusega otsamoreenist liitpinnavorm, mille keskel on tiibadest kõrgemale ulatuv moreenküngas (92 m üle merepinna). Selle lael asub vene õigeusu Pühtitsa nunnaklooster. Kuremäe nõlval on ka võrdlemisi haruldane liigirikas sürja-aruniit, künkast vahetult lõunas Kivinõmme metsas asuva kääbaskalmistu üht osa tuntakse aga Kalevipoja haua nime all.

Alutaguse suuremaid kuhjevorme on Iisaku–Jõuga–Illuka oosideahelik. 21 km pikkune kirde–edela sihis orienteeritud vallseljakute rida on üsna keeruka ehitusega. Kõrgeim on edelaots Tärivere mäega (94 m üle merepinna). Jõuga ümbruses jaguneb oosidesüsteem mitmeks paralleelseks ahelikuks, mille vahel asuvad sügavad ja kaunid Jõuga järved. Samas, oosi harjal ja nõlval, asub Eesti suurim kääbaskalmistu, mis pärineb 11. sajandist ning tähistab kunagist vadjalaste asuala. Oosiaheliku kirdepoolseks jätkuks on Kurtna mõhnastik.

Põhja-Eesti paelava koosseisu kuuluva Ahtme aluspõhjalise kõrgendiku idajalamil on lubjakividesse lõikunud üle 50 m sügavune Soome lahe nõkku avanev sälkorg (Vasavere mattunud ürgorg). Org on pinnamoes tabamatu, kuna on täidetud hilisemate jääsulamisvee setetega. Viimasel jääajal osutus see tõsiseks takistuseks liustike taandumisteel, mistõttu selle kohale tekkis suur irdjääväli. Jää sulamisel jäänud setted täitsid Vasavere ürgoru ning kuhjasid sulavate jääpankade vahele Kurtna mõhnastiku, valdavalt peeneteralisest kvartsirikkast liivast koosneva küngastiku (69 m üle merepinna). Künkad on kaetud männimetsaga. Nende vahel paiknevad glatsiokarstinõod, mille põhja on tekkinud järved, moodustades Eesti suurima järvestiku.

Peipsi põhjarannikut ilmestab peaaegu katkematu vööndina Eesti kõige suurejoonelisem mandriluitestik. Luiteid leidub ka järvest põhja pool Peipsi vanadel rannavallidel ning piklikel pinnavormidel — nn griivadel — kuni Kurtna mõhnastikuni välja.

Lisateave artikli kohta