Vetevõrk

Alutaguse lääneserv ulatub Pandivere kõrgustiku idajalamini. Viimast iseloomustab veerohkete allikate vöönd, millest saavad alguse Alutaguse suuremad jõed. Jõed kuuluvad kolme erinevasse vesikonda: Avijõgi, Rannapungerja, Tagajõgi ja Alajõgi suubuvad Peipsisse; Purtse ülemjooks ehk Oandu jõgi suubub Soome lahte; Mustajõgi ja Poruni ehk Borovnja jõgi suubuvad Alutaguse idapiiril Eesti veerohkeimasse, Narva jõkke.

Viimase lähtel on rohkesti harujõgesid, nn struuge. Siin on ka kaks võrdlemisi sügavat orgu, millest Poruni on Narva lademe liivakivisse ja domeriiti lõikunud rohkete kaldapaljanditega ürgorg, Rannapungerja seevastu Põhja-Eesti sügavaim üksnes pinnakattesse uuristunud org.

Alutagusel on ka palju järvi, mis aga paiknevad ebaühtlaselt. Suurim järvede koondumisala on Kurtna mõhnastikus, kuid järvi on rohkesti ka Iisaku–Jõuga–Illuka oosideaheliku piires (Jõuga ja Kõnnu järved). Nimetamisväärsed on ka kaugemal soodes asuvad Arvila ehk Ratva, Tudu ja Imatu järv ning Puhatu järved.

Kurtna järvestikku kuulub 40 erineva suuruse ja sügavusega hüdrobioloogiliselt eriilmelist järve, mis on omavahel osaliselt ühendatud kanalite, kraavide või ojadega. Suuremad neist on Konsu, Kurtna Suurjärv, Jaala, Räätsmäe (ainus rauatoiteline järv Eestis), Suur- ja Väike-Kirjakjärv ning Valgejärv (taimharulduse vesilobeelia kasvukoht).

Alutagusel paikneb ka Eesti suurim soostik Puhatu, mis liidab väiksemaid soid: Krivasoo, Laukasoo, Agusalu soo jt. Maastikurajooni lääneosas asuvad Muraka raba, mis on koos Ratva rabaga looduskaitse all, ja Sirtsi soo; veelgi lääne pool Tudu Punasoo ning Luusaare raba.

Lisateave artikli kohta