Asend

Eesti asub Euroopa põhjaosas Läänemere idarannikul, seega parasvöötme põhjapoolsemas osas merelise ja mandrilise kliima üleminekualal. Tänu soojale Põhja-Atlandi hoovusele on kogu Põhja-Euroopa (sealhulgas ka Eesti) märgatavalt soojema kliimaga ja elamiseks paremate tingimustega kui näiteks Põhja-Ameerika samad laiuskraadid. Paiknemine Läänemere ääres aga põhjustab märgatavaid erinevusi rannikualade ja sisemaa kliimas.

Oma pindalalt (45 227 km²) on Eesti võrreldav Hollandiga, kuid rahvaarvult (01.01.2009 seisuga 1 340 415 inimest) on üle kümne korra väiksem. Eesti piirid puutuvad kokku nelja naabriga: idas Venemaaga, lõunas Lätiga, läänes Rootsiga ja põhjas Soomega. Maismaapiiri pikkuseks on 682 km, millest ligi pool kulgeb mööda jõgesid ja järvi. Eesti maismaanaabriteks on Venemaa ja Läti. Merepiiri osas on Eestil tulnud maid jagada Läti, Soome, Venemaa ja Rootsiga.

Eesti kõige põhjapoolsem punkt on Vaindloo saar (59°49'17'' pl), mandril Purekkari neem (59°40'27'' pl), lõunapoolseim punkt asub Naha lähedal (57°30'32'' pl). Äärmuspunkt läänes asub Nootamaa saarel (21°46'06'' ip), mandril Ramsi neemel (23°24'28'' ip), idapoolseim on aga Narva linnas (28°12'33'' ip). Suurimad kaugused maanteed mööda ulatuvad 400 kilomeetrini, ajaliselt on kaugeimad püsiühenduseta väikesaared, neist Ruhnu jääb mandrist 65 km kaugusele.

Eesti-taolise väikeriigi puhul tähendab poliitgeograafiline asend eelkõige seda, milliste suurriikide mõjuväljas ja huvipiirkonnas ta asub. Ajaloo jooksul on nendeks olnud peamiselt Saksamaa ja Venemaa, ka Rootsi. Majandusgeograafilisest aspektist tähendab paiknemine Läänemere ääres võimalust suhelda meritsi paljude riikidega, eelkõige muidugi Läänemeremaadega. Nii kujutab Eesti üht lüli Kirde-Euroopa mererannas, mille kaudu Põhja-Venemaa suhtleb muu maailmaga. Eesti majandusgeograafiline asend on aga aja jooksul muutunud. Eesti peamisteks majanduslikeks partneriteks on kujunenud Euroopa Liidu liikmesriigid, sidemed teiste Balti riikidega on teisejärgulised ning kontaktid SRÜ riikidega on muutumas järjest marginaalsemaks.

Lisateave artikli kohta