Kliima

Eesti paikneb Ida-Euroopa lauskmaa loodenurgas, st üleminekuvööndis mereliselt kliimalt mandrilisele. Siinset kliimat mõjutab Atlandi ookean, eelkõige aga Põhja-Atlandi hoovus. Selle põhjaosas toimuv aktiivne tsüklonaalne tegevus (nn Islandi miinimum) põhjustab tugevaid tuuli, sademeid ja temperatuuri järske kõikumisi, mis on maksimaalsed sügisel ja talvel. Valitsevate läänetuultega kaugele mandri siseosadesse kanduv niiske mereline õhumass toob külmal poolaastal endaga kaasa tunduvalt soojema, soojal poolaastal aga mõnevõrra jahedama ilma. Siinne aasta keskmine õhutemperatuur on märksa kõrgem kui ida poole jäävatel kontinentaalsema kliimaga aladel, mis asuvad samadel laiuskraadidel.

Kuna Eesti paikneb nõnda suurel geograafilisel laiuskraadil, kõiguvad valgustingimused suve ja talve vahel suurtes piirides. Päev on kõige lühem talvisel pööripäeval: Põhja-Eestis Tallinnas 6 tundi ja 2 minutit ning Lõuna-Eestis Valgas 6 tundi ja 39 minutit. Suvisel pööripäeval on päeva pikkus vastavalt 18 tundi ja 40 minutit ning 18 tundi ja 10 minutit. Aastane päikesepaiste kestus Eestis kõigub 1600 ja 1900 tunni vahel (see moodustab vähem kui poole maksimaalsest võimalikust päikesepaistest), kusjuures rannikul ja saartel on see suurem ning kõrgustikel väiksem. Üldpilvisus on aasta keskmisena 7 palli (arvestatuna 10-pallisel skaalal, arv näitab, mitu kümnendikku taevalaotusest on pilvine). Kõige pilvisem on novembris–detsembris (8–9 palli), kõige selgem aga mais–juunis (5–6 palli). Rannikuvööndis on pilvisus selgelt väiksem kui sisemaal.

Eestis on valdavad parasvöötme merelised ja mandrilised õhumassid. Kontinentaalse õhumassi esinemissagedus on seejuures suurem talve teises pooles, kevadel ja suve esimeses pooles. Talvel ja kevadel võivad aeg-ajalt siia jõuda ka külmad ja kuivad arktilised õhumassid. Suvel võivad lõunatsüklonid erandkorras kaugele põhja vedada troopilist õhku.

Eesti-siseste temperatuurierinevuste peamiseks kujundajaks on Läänemeri. Talvisel ajal hoiab ta rannikualad palju soojemana kui sisemaa. Isotermid kulgevad sel ajal põhja-lõunasuunaliselt, nii et lääne pool on soojem ja ida pool külmem. Jaanuari keskmine õhutemperatuur Kesk- ja Ida-Eestis on vahemikus –6°...–7°C, samas kui Lääne-Eesti saarestikus on see –2°...–4°C. Rannikul on kõige külmemaks kuuks veebruar.

Kevadel soojeneb sisemaa märgatavalt kiiremini kui meri. Seetõttu jäävad rannikualad võrreldes ülejäänud Eestiga üha jahedamaks. Maikuu keskmine temperatuur erineb rohkem kui 3,5°C. Suvel hakkavad territoriaalsed erinevused kaduma, juuli keskmine temperatuur varieerub 16,0°C ja 17,4°C vahel. Kõige jahedamad alad asuvad kõrgustikel, kõige soojemad aga madala sisemere rannikul, näiteks Pärnus. Sügisel jahtub aga sisemaa tunduvalt kiiremini kui rannik ning talve edenedes õhutemperatuuri erinevused järjest suurenevad.

Aasta keskmine õhutemperatuur Eestis on vahemikus 4,3°C kuni 6,5°C, madalam kõrgustikel ja kõrgem saarte läänerannikul. Kõige kõrgem õhutemperatuur — 35,6°C — mõõdeti 11. augustil 1992. aastal Võrus, kõige madalam — –43,5°C — aga 17. jaanuaril 1940. aastal Jõgeval. Vegetatsiooniperioodi pikkus Eestis on 180–195 päeva ning külmavaba perioodi pikkus 110–190 päeva.

Aasta keskmine tuule kiirus on Eesti siseosades alla 4 m/s, avamere rannikul aga üle 6 m/s. Veelgi suuremad erinevused esinevad tormituulte sageduses. Kui sisemaal esineb tormituult (kiirusega üle 15 m/s) harva, vaid mõni kord aastas, siis avamere rannikul ja saartel on tormituuli keskmiselt 30–45 päeva.

Eesti paikneb niiske kliimaga vööndis, kus sademete hulk ületab summaarse auramise. Aasta keskmine suhteline õhuniiskus on 80–83%. Kõrgem on ta talvekuudel ja kõige madalam mais, keskmiselt 70%. Aasta keskmine sademete summa varieerub piirides 550–800 mm. Kõige madalam sademete hulk esineb reeglina rannikuvööndis. Eriti kuiv on seal kevadel ja suve esimesel poolel. Kõige sademeterohkemad piirkonnad paiknevad kõrgustikel ja läänerannikust 30–60 km kaugusel. Viimases vööndis sajab suhteliselt rohkem sügisel ja eeltalvel. Maksimaalne mõõdetud sademete aastasumma on olnud 1157 mm, kuusumma 351 mm ja ööpäeva summa 148 mm.

Lumikatet iseloomustab väga suur territoriaalne ja ajaline muutlikkus. Keskmine lumikatte kestus talve jooksul on Eestis 75–135 päeva. Kõige napim on lumekate Saaremaa lääneranniku lähedastel saartel, kõige suurem Haanja ja Pandivere kõrgustikul.

Lisateave artikli kohta