Endla nõgu

Lahkme-Eesti keskosas, Pandivere kõrgustiku lõunanõlva jalamil asub ümbritsevatest aladest järsult erinev väike maastikuüksus Endla nõgu. Ümbrusest madalam, umbes 80 m üle merepinna asuv nõgu on tugevasti soostunud ning seetõttu peaaegu asustamata. Nõo keskel paikneb Endla järv, mis on jäänuk kunagisest märksa suuremast järvest. Väiksemaid jäänukeid on ümbruskonnas kümmekond. Neist tuntumad on Sinijärv ja Männikjärv. Endla järve veetaset on mitmel korral alandatud, mille tulemusena on suurem osa selle endisest akvatooriumist ja saared maismaastunud. Protsessi tulemusena vähenes järsult kalaliikide arv.

Järvi ümbritsev Endla soostik jaguneb mitmeks osaks, millest suuremad ja tuntumad on Männikjärve, Kaasikjärve, Linnusaare, Toodiksaare ning Kanamatsi raba. Turbalasundi paksus on siin keskmiselt 3–4 m, ulatudes maksimaalselt 7,5 meetrini. Rohkesti on mudaälveid ja on hästi väljakujunenud laugastikke. Siinseid klassikalisi Ida-Eesti tüüpi rabasid on väga põhjalikult ning pikka aega uuritud. Toomal töötab juba 1911. aastast sooteadusliku uurimistöö keskus. Teaduslike eksperimentide ja parema eksponeerimise huvides on soostikku rajatud laudteid ning kaks vaatetorni. Endla soostik koos järvede ja Pandivere kõrgustiku lõunanõlva jalamile jääva Norra-Oostriku allikatevööndiga on Kesk-Eesti suurim soostik. Selle kaitsmiseks loodi 1981. aastal Endla looduskaitseala pindalaga üle 8000 ha. Endla soostik on elupaigaks merikotkale, kaljukotkale ja kalakotkale.

Lisateave artikli kohta