Türi voorestik

Pandivere kõrgustikust lõunas ja edelas esineb nii Vahe-Eesti kui ka Kesk-Eesti tasandike pinnamoes arvukalt voorelaadseid künniseid ja seljakuid, mida nimetatakse väikevoorteks. Kõrvemaal esineb neid soosaartena suurtes rabamassiivides. Kesk-Eestis on nad eriti tihedalt koondunud u 140 km² suurusele alale Paide ja Türi ümbruses ning neid tuntakse Türi voorestikuna. Siin leidub üle 50 mitmesuguse kuju ja suurusega põhja-kirdest lõuna-edelasse orienteeritud väikevoore. Suurim absoluutkõrgus küünib 80 meetrini Käomäe voore lael.

Väikevoorte iseloomulikeks tunnusteks suurvoortega võrreldes on lisaks väiksematele mõõtmetele see, et nende ehituses osalevad aluspõhjakivimid. Sageli on viimaste osa voorte siseehituses sedavõrd suur, et on põhjust rääkida kaljuvoortest (Röa voor). Türi voorestik on tekkinud alale, kus aluskorra kristalsetesse kivimitesse on lõikunud mitmed süvamurrangud, mis teevad selle pealispinna ebatasaseks. Rikked ulatuvad ka pealiskorra settekivimeisse põhjakirde- ja lõunaedela-sihiliste vöönditena. Liivi lahe suunas liikunud liustikukeel kulutas aluspõhjareljeefi ja kuhjas sellele moreeni, kujundades siia väikevoorestiku. Voorestiku kõige iseloomulikumad pinnavormid paiknevad selle keskosas, kus silmapaistvamateks üksikvormideks on Pala, Käomäe, Poaka ja Kirna voor.

Sarnaselt Vooremaaga on Türi voorestik ajapikku kujunenud tiheda asustusega kultuurmaistuks, kus looduslikku taimkatet on säilinud peamiselt voortevahelistes nõgudes soostunud niitude või lepavõsana. Voorte nõlvadel ja lagedel kohtab vaid üksikuid pisikesi kuusemetsatukki. Erinevalt Saadjärve voorestikust puuduvad siinses vetevõrgus järved. Tähtsaimaks veekoguks on Pärnu jõgi, mille org jaotab voorestiku kaheks enam-vähem võrdse suurusega osaks.

Lisateave artikli kohta