Tasandikud ja voorestikud

Kesk-Eesti tasandikud ja voorestikud, mis paiknevad vahetult Pandivere kõrgustikust lõuna pool, moodustavad Lahkme-Eesti lõunapoolse jätku. Nii nagu Pandivere kõrgustikul, valitsevad ka siin lainjad moreentasandikud. Erinevalt Pandiverest on Kesk-Eestis aluspõhjakivimid aga märksa paksema pinnakattelasundi all ja reljeef on tugevamini voorestatud. Reljeefi voorestatus tuleneb otseselt Pandivere kõrgustiku kui kunagise jäälahkmeala olemasolust. Kõrgustik takistas viimase jääaja lõpus liustike vaba pealetungi ning jaotas selle erinevateks jääkeelteks. Viimased liikusid kõrgustikust kummaltki poolt mööda: üks piki läänenõlva edelasse Pärnu lahe suunas ja teine piki idanõlva kagusse Peipsi nõkku. Nii kujunesid voored mandrijää kulutuse ja kuhje dünaamilises tasakaalus välja eelkõige Pandivere kõrgustikust edela ja kagu pool.

Kuna liustike pealetungi põhisuund oli loodest kagusse, kujunesid ka suuremad voored ja nendevahelised jääkündenõod tänapäeva Saadjärve voorestiku ehk Vooremaa alale. Edela suunas hargnenud liustikukeel vormis aga väikevoorestiku praeguse Paide ja Türi vahelisele alale. Kuna liustikukeelte hargnemisi toimus ka lõuna pool ning iga väiksem moodustunud jääkeel pidi üha rohkem arvestama aluspinna ebatasasusi, leidub moreentasandike voorestatust paljudes muudeski kohtades, nagu Põltsamaa ja Kolga-Jaani ümbruses ning veelgi lõuna pool, Sakala kõrgustiku nõlvadel.

Moreentasandikud
Kesk-Eesti pinnamoes valitsevad lainjad moreentasandikud. Need on tekkinud mandrijää suhteliselt ühtlasel taandumisel, mille käigus settis jää sulamisel selle seest ning pealt liustikes sisaldunud purdmaterjal. Osa settematerjali on siia transporditud ka mandrijää pealetungi staadiumis jääkeelte all. Selle tunnistajateks on moreenis sisalduvate piklike veeriste kindel orientatsioon jää liikumise suunas. Kesk-Eesti moreen on reeglina lubjakiviveeriseid sisaldav saviliiv või liivsavi, mis on suhteliselt keeruka mineraalse ja keemilise koostisega ning sisaldab rohkesti savimineraale. Viimased tekivad moreenis olevate kivimiosakeste keemilise murenemise käigus ja sisaldavad taimedele kättesaadavaid mineraalseid toitaineid.

Moreeni peamised mehhaanilise koostise komponendid saviliiv ja liivsavi on hea veehoiuvõimega, mistõttu neil tekkinud mullad on suhteliselt hea veerežiimiga ning kannatavad põuda harva. Nende kahe teguri toimel arenes siin varematel aegadel võrdlemisi liigirikas taimestik, mille all kujunesid leostunud ja leetjad mullad. Need tüsedad, soodsa niiskus- ja aeratsioonirežiimiga, toitaineterikkad ning keskmise huumusesisaldusega mullad on osutunud Eesti oludes kõige produktiivsemateks põllumuldadeks. Sellest tulenevalt kuuluvad Kesk-Eesti tasandikud nagu Pandivere kõrgustikki Eesti kõige enam põllustatud maastike hulka. Põllud hõlmavad siin sageli mitmeid sadu ruutkilomeetreid ja vahelduvad suurte sumbküladega. Kuusemetsi ja rohumaid kohtab siin väikeste kõlvikutena ning enamasti tasandike servaaladel.

Lisateave artikli kohta