Kirde-Eesti kaevandus- ja tööstuspiirkond

Sisukord

• Maavarad ja põlevkivikaevandus

  Kirde-Eesti mäendusest muudetud ala haarab enda alla Põhja-Eesti rannikumadaliku, Viru lavamaa idaosa ning sellega piirneva Alutaguse põhjaosa. Mäetööstuse heitmete keemiline mõju ulatub ka naaberaladele ja ...
  Loe edasi »

• Kaevandamise mõju maastikule

  Allmaakaevandamine ei kahjusta maapinda otsekohe ja silmanähtavalt, mõjud ilmnevad pika aja jooksul, komplitseerides nende alade maakasutust ja takistades inimtegevust. Põhjus on eelkõige selles, et allmaakaevandamine ...
  Loe edasi »

• Aheraine- ja tuhamäed

  Kirde-Eesti üldiselt tasast pinnamoodi „ilmestavad” teravatipulised terrikoonid ja tasaselaelised platood, keemiatehaste musta tuha mäed (Kiviõli mäe suhteline kõrgus on u 110 m) ning elektrijaamade halli ...
  Loe edasi »

• Pannjärve liivakarjäär ja Vasavere veehaare

  Keskkonnakaitse seisukohalt on Kirde-Eesti üheks konfliktialaks Kurtna mõhnastik, kus piirnevad Kurtna maastikukaitseala ja Pannjärve karjäär. Piirkonna suurimas liivakarjääris ammutatakse kõrgekvaliteedilist kvartsliiva (kvartsi sisaldus on paiguti ...
  Loe edasi »

• Sillamäe metallurgiakombinaat

  Sillamäe metallurgiaettevõtte poolt keskkonnale tekitatud koormus on ränk. Türsamäe paekaldale rajatud kaevanduse ligikaudu viie hektari suuruselt alalt ammutati aastatel 1947–1952 üle 270 000 tonni ...
  Loe edasi »

• Keskkonnaseisundi olevik ja tulevik

  Ida-Virumaa mäendus- ja energeetikaettevõtted on saastanud ja saastavad veel praegugi looduslikku keskkonda. Siiski on tootmismahtude vähenemine, tehnoloogiate täiustamine ning puhastusseadmete ehitamine või korrastamine saastekoormusi järk-järgult ...
  Loe edasi »