Kirde-Eesti kaevandus- ja tööstuspiirkond
Sisukord
-
Maavarad ja põlevkivikaevandus
Kirde-Eesti mäendusest muudetud ala haarab enda alla Põhja-Eesti rannikumadaliku, Viru lavamaa idaosa ning sellega piirneva Alutaguse põhjaosa. Mäetööstuse heitmete keemiline mõju ulatub ka naaberaladele ja ...
Loe edasi » -
Kaevandamise mõju maastikule
Allmaakaevandamine ei kahjusta maapinda otsekohe ja silmanähtavalt, mõjud ilmnevad pika aja jooksul, komplitseerides nende alade maakasutust ja takistades inimtegevust. Põhjus on eelkõige selles, et allmaakaevandamine ...
Loe edasi » -
Aheraine- ja tuhamäed
Kirde-Eesti üldiselt tasast pinnamoodi „ilmestavad” teravatipulised terrikoonid ja tasaselaelised platood, keemiatehaste musta tuha mäed (Kiviõli mäe suhteline kõrgus on u 110 m) ning elektrijaamade halli ...
Loe edasi » -
Pannjärve liivakarjäär ja Vasavere veehaare
Keskkonnakaitse seisukohalt on Kirde-Eesti üheks konfliktialaks Kurtna mõhnastik, kus piirnevad Kurtna maastikukaitseala ja Pannjärve karjäär. Piirkonna suurimas liivakarjääris ammutatakse kõrgekvaliteedilist kvartsliiva (kvartsi sisaldus on paiguti ...
Loe edasi » -
Sillamäe metallurgiakombinaat
Sillamäe metallurgiaettevõtte poolt keskkonnale tekitatud koormus on ränk. Türsamäe paekaldale rajatud kaevanduse ligikaudu viie hektari suuruselt alalt ammutati aastatel 1947–1952 üle 270 000 tonni ...
Loe edasi » -
Keskkonnaseisundi olevik ja tulevik
Ida-Virumaa mäendus- ja energeetikaettevõtted on saastanud ja saastavad veel praegugi looduslikku keskkonda. Siiski on tootmismahtude vähenemine, tehnoloogiate täiustamine ning puhastusseadmete ehitamine või korrastamine saastekoormusi järk-järgult ...
Loe edasi »