Aheraine- ja tuhamäed

Kirde-Eesti üldiselt tasast pinnamoodi „ilmestavad” teravatipulised terrikoonid ja tasaselaelised platood, keemiatehaste musta tuha mäed (Kiviõli mäe suhteline kõrgus on u 110 m) ning elektrijaamade halli tuha koonused ja tasased platood.

Põlevkivi rikastamisel jääb järele suur hulk aherainet, milles esineb kõrvuti lubjakiviga ka põlevkivi. Nii sattus omaaegsel käsitsirikastamisel suur hulk põlevkivi aherainemägedesse (terrikoonidesse). 1960. aastatel süttisid need raudsulfiidi hapendumisel tekkivast kuumusest põlema ning reostasid õhku lehkavate utmisgaaside ja põhjavett toksiliste utmisvedelikega. Terrikoonidesisene põleng kulges aeglaselt, lubjakivi põles lubjaks, mis seejärel sademete ja õhuniiskuse mõjul aegamisi kustuma hakkas. Terrikoonide sisemus on siiani isegi pinna lähedal kuum ja tõenäoliselt jätkuvad protsessid mägede sisemistes osades.

Pindmiselt läbi põlenud koonusjaid terrikoone esineb eelkõige Kukruse, Jõhvi ja Rutiku piirkonnas. Hilisemal perioodil madalateks platoodeks kuhjatud rikastusvabrikute aheraine sisaldab vähem põlevkivi ja neid kuhjatisi on tehnoloogiliste võtetega suudetud isesüttimisest hoida.

Põlevkivi massist umbes poole moodustab mineraalosa — põlevkivituhk, millest omakorda poole moodustab kustutamata lubi (CaO). Vesiuhtmise teel saadetakse põlevkivituhk tuhaplatoodesse, mille pinnal moodustuvad uhtveetiigid. Sademetevee lisandumisel tekivad kõrge leelisusega veekogud, mis on elusloodusele ohtlikud. Rohkete sademete korral võib nende veekogude leeliseline uhtvesi sattuda looduslikesse veekogudesse.

Kiviõli ja Kohtla-Järve keemiatehastes põlevkiviõli tootmise tulemusena on tuhamägedesse põlevkivi utmise tahke jäägina jõudnud orgaanilist ainet ja õlijääke sisaldav mineraalne osa — pooleldi põletatud lubjakivi.

Mustadest jäätmemägedest eraldub õli, fenoole, ketoone ja muid toksilisi aineid sisaldavaid jääkvedelikke, mis põhja- ja pinnavetesse sattudes hävitavad kõik elava. Purtse jõgi on kandnud selliseid reoaineid hulgaliselt Soome lahte. Kohtla-Järve tehase ja jäätmemägede reostus on sinna jõudnud Kohtla jõe kaudu. Kiviõli reoveed suunduvad samasse Erra jõge pidi, mis voolab oma alamjooksul Uhaku karstialal kahes harus maa all. Reostatud vesi on jõesängi ja eriti Uhaku karstilehtritesse maha jätnud reoaineid siduva tahke bitum(in)oidide kihi.

Lisateave artikli kohta