Maavarad ja põlevkivikaevandus

Kirde-Eesti mäendusest muudetud ala haarab enda alla Põhja-Eesti rannikumadaliku, Viru lavamaa idaosa ning sellega piirneva Alutaguse põhjaosa. Mäetööstuse heitmete keemiline mõju ulatub ka naaberaladele ja -veekogudele: Peipsi järvele, Narva jõele ja Soome lahele. Lisaks eristavad Kirde-Eesti maastikke tavapärastest loodusmaastikest tehislikud jäätmekuhjatised — aherainemäed — nagu ka tehaste ja elektrijaamade kõrged korstnad.

Piirkonna peamiseks maavaraks on põlevkivi, mille ammutamise ja töötlemise varjupooleks on sellest tulenevad keskkonnakahjustused: põlevkivi kaevandamine, rikastamine, töötlemine ja kasutamine energeetikas mõjutab nii maapõue ehitust, pinnamoodi, põhja- ja pinnavett, atmosfääri, taimestikku ja loomastikku kui ka inimeste elutingimusi ja tervist. Kaevandustegevuse otsene mõju avaldub enam kui 300 km² suurusel alal ja see aina kasvab. Enamik kaevandatavast põlevkivist põletatakse elektrienergia saamiseks soojuselektrijaamades Narva lähedal ja Ahtmes.

Põlevkivitööstuse areng on ajendanud ja kiirendanud ka teiste maavarade kasutamist. Mitmetes soodes freesitakse turvast, millest toodetakse väetist ja turbabriketti ning mida kasutatakse loomadele allapanuks. Ehituses kasutatakse kruusa ja liiva. Vähesemal määral on siinne tööstus kasutanud ära lubjakivi, savi ja põhjavett, minevikus on ammutatud ka diktüoneemaargilliiti. Kõrvuti kohalike maavarade kaevandamise, töötlemise ja kasutamisega on loodust mõjutanud ka kaugelt veetud toorme töötlemine siinseis metallurgiaettevõtteis, selle üheks näiteks on Sillamäe.

Kirde-Eesti tööstuspiirkonna sees eristub ulatuslik tuumikala põlevkivikaevanduste, keemia- ja metallurgiatehaste, elektrijaamade ning jäätmekuhjatistega, kus mäetööstuse mõju on lausaline ning maastike muutused igal pool nähtavad ja tajutavad. Virumaa lääneosas, Kunda tsemenditehase ning lubjakivi- ja savikarjääride ümbruses on otsesed mäenduslikud mõjutused kohaliku tähtsusega, ümbritsevat keskkonda on enam mõjutanud Kunda tsemenditehasest pärit lubjatolm. Nõukogude ajal olid Kunda linna tunnusjoonteks hallika tolmukorraga kaetud majad, tarad ja puud. Aluseline saaste avaldas tugevat mõju ka ümbruskonna taimkattele, seda nii kaltsifiilsete liikide osatähtsuse suurenemise kui ka produktiivsuse kasvu näol. Pärast tolmufiltrite paigaldamist on linn muutunud märksa puhtamaks ja tasapisi taastuvad ka loodusliku vegetatsiooni struktuur ning funktsioonid.

Muud olulisemad mõjutused selles piirkonnas on seotud kruusa ja liiva kaevandamisega. Paljud vallseljakud, mõhnad ja rannavallid on kadunud või lõigatud läbi kruusa- ning liivakarjääridest, mistõttu maastikes on nähtavad suured haavandid. Samas ilmnevad siin ka kaugmõjutused õhu- ja veesaaste kaudu.

Lisateave artikli kohta