Pannjärve liivakarjäär ja Vasavere veehaare

Keskkonnakaitse seisukohalt on Kirde-Eesti üheks konfliktialaks Kurtna mõhnastik, kus piirnevad Kurtna maastikukaitseala ja Pannjärve karjäär. Piirkonna suurimas liivakarjääris ammutatakse kõrgekvaliteedilist kvartsliiva (kvartsi sisaldus on paiguti üle 90%) põhjaveetasemest sügavamalt hüdropumpamise teel. Umbes kolmandik Kurtna mõhnastikust on veetud teetammidesse ja ehitustele ning selle asemel laiub Alutagusele võõras tehisliivakõrb.

Samas kõrval asub Kohtla-Järve veevarustuseks loodud Vasavere veehaare, mille kaudu pumbatakse Vasavere mattunud ürgorus olevat põhjavett Kohtla-Järve, peamiselt Ahtme linnaosa veesüsteemi. Sellele lisandub läheduses asuva Ahtme põlevkivi allmaakaevanduse hüdrogeoloogiline mõju ning kahe teguri koostoimel alaneb pidevalt põhjavee tase. Samas on märgatavalt alanenud ka Kurtna järvede veetase: näiteks Martiska järves ja Kuradijärves kuni 6 m.

Suur veedefitsiit valitseb ka Kohtla-Järve tööstusettevõtetes, mistõttu tootmiseks vajalikku vett varutakse Kurtna järvestiku suurimast järvest Konsu veehaarde kaudu. Kuna Estonia kaevandus juhib oma kaevandusvee läbi läänepoolsete Kurtna järvede, on neis järvedes sulfaatreostuse tagajärjel hävinemas põhjaelustik ning kuhjub väävelvesinik. Estonia kaevanduse põlengu kustutamisel 1988. aastal reostati fenoolidega Rannapungerja jõe ja Raudi kanali kaudu ka Peipsi järve. Oru freesturbavälja regulaarsete põlengute kustutamiseks on kasutatud Kurtna Valgjärve vett, mille tagajärjel on veetase alanenud kuni meetri võrra. Mitmel aastal on pärast tulekahju kustutamist jäänud kaldavööndi kuivanud ossa ka järves kasvav haruldane veetaim — harilik vesilobeelia.

Lisateave artikli kohta