Saaremaa

Saaremaa on Sjællandi, Gotlandi ja Fyni järel neljas saar Läänemeres (pindala 2672 km²). See on üldiselt tasase pinnamoega madal saar. Saare lääneosas kerkivad Lääne-Saaremaa ja Sõrve kõrgustik ning põhjarannik oma kõrgete pankadega. Lääne-Saaremaa kõrgustik on umbes 50 km pikkune ja poole kitsam mandrijää servakuhjatis, mille lagi ulatub 54 m üle merepinna. Kõrgustiku nõlvadel esineb rohkesti Läänemere kohal olnud varasemate veekogude rannamoodustisi: rannavalle, luiteid ja murrutusastanguid. Kõrgustikku katavad valdavalt okasmetsad.

Saaremaa üldiselt tasast pinda ilmestavad ka kümmekond muinasajast pärit maalinna. Neist Valjala, Kaarma ja Kahutsi maalinna läbimõõt on 110 ja 150 m vahel ning säilinud vallide kõrgus 5–10 m.

Saaremaa umbes 80 järvest on valdav osa maakerke tagajärjel merest eraldunud või ka merega ühendust omavad madalad rannajärved. Kõige rohkem (ligi 20) on neid saare loodeosas Tagamõisa poolsaarel, veel ka saare kagu- ja lõunarannikul. Sageli kannavad need nime laht, meri või abajas. Suurim seda tüüpi järv on Kuressaare lähedal paiknev kaksikjärv Mullutu-Suurlaht (14,4 km²). Oma toitumistüübilt on nad halotroofsed. Suvel osa taolisi järvi kuivab. Maastikuliselt peetakse Saaremaa ilusaimaks järveks Lääne-Saaremaa kõrgustiku metsases maastikus paiknevat käärulise kaldajoonega ja saarterikast Karujärve (3,3 km²).

Lääne-Saaremaa kõrgustiku edelaosas asuv Viidumäe looduskaitseala (18,7 km²) loodi 1957. aastal haruldaste taimede ja taimekoosluste kaitsmiseks. Piki looduskaitseala kulgeb kuni 18 m kõrgune ja kohati 25–30° nõlvakaldega Antsülusjärve astang. Viimase jalamile on tekkinud allikasood. Mitmekesiste loodusolude tõttu on kaitsealal kujunenud rikkalik elustik. Soontaimi on umbes 700 liiki, millest 58 on kaitse all, sealhulgas ainult Saaremaal kasvav saaremaa robirohi. Haruldased on praegustele kliimaoludele mittevastavad tammealusmetsaga männikud.

Vilsandi rahvuspark
Saaremaa lääneranniku lähedal asub Baltimaade vanim kaitseala — Vilsandi rahvuspark. Linnurikkaid Vaika saari Vilsandi lähedal hakati kaitsma juba 20. sajandi algusaastail. Aegade jooksul on kaitseala pindala kasvanud, 1993. aastal muudeti see rahvuspargiks. 1997. aastast on Vilsandi rahvuspark rahvusvahelise tähtsusega märgala. Rahvuspark hõlmab Vilsandi saare, Saaremaa lääneranniku ning umbes 160 väikesaart kogupindalaga 182 km², millest meri moodustab 105 km². Algse linnukaitse kõrval on rahvuspargi ülesandeks veel säilitada Lääne-Eesti ranniku- ja meremaastikke ning liigirohket taimestikku. Rahvuspargis on registreeritud üle 250 liigi linde, neist pesitsejaid 112, arvukamalt hahku (üle 4000 paari). Läbirändel peatub Vilsandi vetes tuhandelistes parvedes valgepõsk-laglesid, kirjuhahku jt merelinde.

Lisateave artikli kohta