Väinamere ja Liivi lahe saared

Lääne-Eesti saared, kaasa arvatud Liivi lahe keskel asuv Ruhnu, moodustavad UNESCO egiidi all 1990. aastal asutatud Lääne-Eesti saarestiku biosfääri kaitseala. Koos merega võtab see enda alla 15 600 km². Ala eesmärk on kaitsta erilisi ja kergesti haavatavaid ökosüsteeme ning samas suunata saarte säästlikku ja tasakaalukat arengut.

Hiiumaa
Hiiumaa on suuruselt (989 km²) Eesti teine saar Saaremaa järel. Saare ida- ja kaguranniku lähedal paikneb umbes 200 saart ja saarekest, millest suurim on tammide kaudu peasaarega ühendatud Kassari (19,3 km²). Rannajoon on hästi liigestunud (310 km). Pikalt läände ulatub Kõpu poolsaar, mille keskosa kerkib 67 meetrini ja kus asub Baltimaade vanim tuletorn (ehitatud 16. sajandi esimesel poolel eelkõige ohtliku Hiiu madala eest hoiatamiseks). Ülejäänud saar on madal. Suuremat osa Hiiumaast katab mets. Saare taimestik on liigirikas — ligi 1000 liiki soontaimi, neist palju haruldusi.

Vormsi
Eesti looderanniku lähedale jääb piklik ida–läänesuunaline ja liigestatud rannajoonega Vormsi saar (93 km², u 340 elanikku). Madalat tasast saart katavad enamasti kadastikud, niidud ja metsad (viimased hõlmavad 1/3 saare pindalast). Sajandeid saart asustanud ja vanu tavasid ning keelt säilitanud rootslased (1930. aastail üle 2000) lahkusid saarelt Teise maailmasõja ajal.

Liivi lahe suuremad saared on Kihnu lahe idaosas, Ruhnu lahe keskel ja Abruka Saarema lõunaranniku lähedal.

Ruhnu
Eesti ainus tõeline meresaar on Ruhnu (11,4 km², umbes 60 elanikku). Saar on Liivi lahe sügavas keskosas asuva paarikümne kilomeetri pikkuse voorelaadse seljandiku veepealne osa. Saare kõrgemat (kuni 29,6 m) idaosa liigestavad luite- ja rannavallid, mere rannikul esineb kuni 4 m kõrgune rannaastang. Saare väga sopilise rannajoonega lääneosas on madal niitudeala. Ruhnu idaosa katavad enamasti männikud, mis on aga viimaste aastakümnete tormides tõsiselt kannatada saanud. Saart sajandeid asustanud rootslased põgenesid 1944. aastal Rootsi.

Kihnu
Kihnu on madal ja tasane, kuni 8,5 m üle merepinna ulatuv liivase ja kivise pinnaga saar, mille pindala on 16,4 km² ja kus elab umbes 500 inimest. Selle kõrgemat liivast osa katavad männikud, mere ääres esinevad ulatuslikud rannaniidud. Saart piiravas meres on üle 50 pisisaare, mis on rahvusvahelise tähtsusega lindude pesitsus- ja rändeaegne koondumisala, samuti hüljeste puhkepaik. Kihnus on säilinud nii mõndagi vanast rahvakultuurist. Elanike põhitegevusalasid on olnud kalapüük, varem ka hülgeküttimine.

Lisateave artikli kohta