Lääne-Eesti madalikud

Lääne-Eesti on madal tasane ala, mis ulatub enamasti vähem kui 20 m üle merepinna. Piirkond hõlmab umbes viiendiku Eesti territooriumist ning jaguneb tinglikult kaheks osaks: Lääne-Eesti madalikuks ja Pärnu madalikuks. Piir nende kahe ala vahel on siirdeline ja looduses raskesti äratuntav, ent regioonid erinevad teineteisest sellegipoolest üsna selgesti. Lääne-Eesti madalik on kujunenud lubjakividest aluspõhjal ja siin valitsevad lubjarikaste rähkmuldade ning kaltsifiilsete taimeliikide ja -kooslustega maastikud, sealhulgas alvarid ning mitmesugused paekõvikud ja -astangud. Pärnu madalik asub aga suuremalt jaolt devoni liivakivide avamusalal ning see kajastub ilmekalt ka kogu maastikupildis: muld- ja taimkattes ning liivakivipaljandites.

Lääne-Eesti tasandike valdavalt tasase pinnamoe foonil kerkib üksikuid kõrgemaid pinnavorme, mis toovad sellesse keskkonda vaheldust. Vanimateks pinnavormideks on siin endise siluri klindi jäänukitena säilinud jaagarahu lademe dolomiidist koosnevad paekõvikud ehk saarmäed: Salevere Salumägi, Lihula Lossimägi, Kirbla mägi, Mihkli Salumägi, Avaste mägi jmt. Kõigi nende merepoolsed nõlvad on murrutatud astanguteks, kus paljandub paas, vastasnõlvade jalameile on hiljem kuhjunud maasääred.

Lääne-Eesti tasandikke läbivad kaks ulatuslikumat mandrijää servamoodustiste ahelikku. Maastikupildis on hästi jälgitav Pärnust loode suunas kõrguv nn Põhja-Pärnumaa ooside ja otsamoreenide vöönd, mis lõpeb suhteliselt kõrge (38 m) ja järsunõlvalise Vatla linnamäega. Haapsalust kirde pool on ümbritsevatele tasandikele teravaks kontrastiks Risti–Palivere oosiahelik. Pärnust lõuna pool ilmestavad maastikku arvukad rannavallistikud, mida katavad Eesti kõrgeimad rannikuluited.

Lisateave artikli kohta