Liivi laht

Liivi laht on suhteliselt suurte aastaste temperatuurikõikumistega veekogu. Juuni lõpust augusti keskpaigani püsib rannalähedase vee temperatuur enamasti üle 18 °C. Väga soojadel suvedel soojeneb vesi 26–28, lahe keskel 22–23 °C-ni. Lahes on igal talvel jääd, väga soojadel talvedel (nt 1960/1961, 1988/1989) küll vaid põhjaosas kitsa ribana Sõrve poolsaarest Pärnu laheni. Püsijää hakkab madalates lahesoppides moodustuma enamasti detsembri keskpaiku, karmidel talvedel kuu aega varem ja pehmetel talvedel samapalju hiljem. Üleni kaanetub kõigepealt Pärnu laht. Tugevate läänetormide ajal randa aetud rüsijääkuhjatised on ohustanud isegi Pärnu kuurordi hooneid. Üleni on laht jääkattes olnud umbes 60% talvedest. Erakordselt külmal sõjaaja talvel aastatel 1941/1942 fikseeriti Liivi lahe idaosas Eesti rannikumere suurim jää paksus — 90 cm. Jää sulab keskmistel talvedel aprilli lõpuks, pehmetel talvedel on juba märtsis kogu meri jäävaba. Mõnel talvel on Pärnu lahes jääd olnud kuus kuud.

Liivi lahes on olnud Eesti rannikumere kõige suuremad veetaseme kõikumised. Tugevad pikemaajalised läänetuuled tõstavad ja idatuuled alandavad mere idaosa veetaset. 1967. aasta oktoobris tõusis vesi Pärnu lahes 253 cm üle keskmise ja põhjustas linnas suure üleujutuse. 1959. aasta detsembris aga langes seal veetase 120 cm allapoole keskmist. Paljud madalad lahed kuivasid ja veepiir taganes kohati sadu meetreid.

Liivi lahe hoovused sõltuvad tuule suunast ja kiirusest ning on seetõttu väga muutlikud. Nende kiirus on suurem väinades — keskmise tuulega on veevool väinade keskel 20–25 cm/s, tugevate tormide korral aga isegi enam kui 100 cm/s. Väinade kaudu toimub veevahetus mere erinevate osade vahel. Suurim on see läbi Kura kurgu, kus vooluhulk väga tugevate tuultega on 200 000 – 300 000 m³/s, erakordsete tormide korral üle 600 000 m³/s.

Ühe tugeva läänetormiga võib Liivi lahte tulla 7–10 km³ vett, mis on umbes 2% lahe mahust. Suurest väinast läbi voolava vee hulk on 4–5 korda väiksem. Liivi lahe lainetus on palju nõrgem kui avamerel. Tugevad tuuled tekitavad lahe sügavamas osas 3–4, kestvad tormid 5–6 m kõrgusi laineid. Jõevee rohke sissevoolu tõttu on lahes vee soolsus 5–6 ‰, mis on väiksem kui avameres. Kevadise suurvee ajal langeb see Pärnu lahe sopis alla 1‰ (lahe suus on see harilikult 4–5 ‰).

Liivi laht on tähtis rändlindude talvitumisala. Lahe ida- ja ka põhjaosa rannikuveed on Eesti vete arvukaima kala — kevadkuduräime kudukoht.

Pärnu laht
Liivi lahe idaosas sopistub maismaasse Pärnu laht. Lahe soe vesi, pikk suplushooaeg, mis algab juuni keskpaiku ja kestab kolm kuud, ning ulatuslikud liivarannad ja männimetsad on loonud soodsad eeldused puhkemajanduse arenemiseks. Rahvusvaheliselt tuntuks saanud Pärnu kuurort rajati juba 1838. aastal

Lisaks Pärnu rannale on ulatuslik liivarand linnast läänes Valgerannas, mille 4 km pikkune plaaž koos Saaremaa Järve rannaga on ainsad lõunasse avatud plaažid Balti riikides. Veelgi pikem liivarand on Pärnust 40 km lõunas Kabli ja Treimani vahel.

Lisateave artikli kohta