Lõuna-Eesti kõrgustikud ja nõod

Sisukord

• Liustikutekkelised pinnavormid

  Lõuna-Eesti iseloomulik künklik pinnamood on kujunenud viimase jääaja lõpul. Liustikuserv püsis nendel aladel pikemat aega ning välja sulas rohkesti jää sees ja peal olnud setteid ...
  Loe edasi »

• Haanja kõrgustik

  Haanja kõrgustik on Eesti kõige „mägisem” ala. Ta paikneb vabariigi kagunurgas ning ulatub lõunas Lätisse ja idas Venemaale. Läti territooriumile jäävat osa tuntakse Aluksne või ...
  Loe edasi »

• Haanja maastikumosaiik

  Haanja kõrgustik on väga vaheldusrikka maastikumustriga regioon, mida lisaks rahutule reljeefile iseloomustavad veel tihe vetevõrk, suur metsasus ning väikestest hajaküladest koosnev võrdlemisi ühtlane asulatevõrk. Haanja ...
  Loe edasi »

• Erosioonialade mullastik

  Lõuna-Eesti kõrgustike muldkate on äärmiselt kirju. Seda põhjustab erinevat tüüpi setete (kruus, liiv, viirsavi, mitut tüüpi moreenid, turvas) kiire vaheldumine, mis omakorda kombineerub liigesatatud pinnamoega ...
  Loe edasi »

• Otepää kõrgustik

  Otepää kõrgustik tõuseb ümbritsevatest tasastest aladest enam kui 100 meetri võrra kõrgemale ja on väga vahelduva künkliku pinnamoega. See on moodustunud peamiselt jääajal kuhjunud setetest ...
  Loe edasi »

• Karula kõrgustik

  Karula kõrgustik (350 km²) külgneb Otepää kõrgustikuga, lahutab teineteisest Valga ja Hargla nõo ning ulatub isegi veidike üle Läti piiri. Otepääst ja Haanjast on Karula ...
  Loe edasi »