Lõuna-Eesti kõrgustikud ja nõod

Sisukord

  • Liustikutekkelised pinnavormid

    Lõuna-Eesti iseloomulik künklik pinnamood on kujunenud viimase jääaja lõpul. Liustikuserv püsis nendel aladel pikemat aega ning välja sulas rohkesti jää sees ja peal olnud setteid ...
    Loe edasi »

  • Haanja kõrgustik

    Haanja kõrgustik on Eesti kõige „mägisem” ala. Ta paikneb vabariigi kagunurgas ning ulatub lõunas Lätisse ja idas Venemaale. Läti territooriumile jäävat osa tuntakse Aluksne või ...
    Loe edasi »

  • Haanja maastikumosaiik

    Haanja kõrgustik on väga vaheldusrikka maastikumustriga regioon, mida lisaks rahutule reljeefile iseloomustavad veel tihe vetevõrk, suur metsasus ning väikestest hajaküladest koosnev võrdlemisi ühtlane asulatevõrk. Haanja ...
    Loe edasi »

  • Erosioonialade mullastik

    Lõuna-Eesti kõrgustike muldkate on äärmiselt kirju. Seda põhjustab erinevat tüüpi setete (kruus, liiv, viirsavi, mitut tüüpi moreenid, turvas) kiire vaheldumine, mis omakorda kombineerub liigesatatud pinnamoega ...
    Loe edasi »

  • Otepää kõrgustik

    Otepää kõrgustik tõuseb ümbritsevatest tasastest aladest enam kui 100 meetri võrra kõrgemale ja on väga vahelduva künkliku pinnamoega. See on moodustunud peamiselt jääajal kuhjunud setetest ...
    Loe edasi »

  • Karula kõrgustik

    Karula kõrgustik (350 km²) külgneb Otepää kõrgustikuga, lahutab teineteisest Valga ja Hargla nõo ning ulatub isegi veidike üle Läti piiri. Otepääst ja Haanjast on Karula ...
    Loe edasi »