Haanja kõrgustik

Haanja kõrgustik on Eesti kõige „mägisem” ala. Ta paikneb vabariigi kagunurgas ning ulatub lõunas Lätisse ja idas Venemaale. Läti territooriumile jäävat osa tuntakse Aluksne või ka Ida-Vidzeme kõrgustikuna. Kõrgeim on kõrgustiku Eestisse jääv kesk- ja põhjaosa, kus üsna suurel alal ulatuvad küngaste laed üle 250 m üle merepinna. Siin asub Baltimaade kõrgeim koht — Suur Munamägi (317 m) ning selle naabruses veel teinegi üle 300 m küündiv küngas — Vällamägi (304 m). Viimane on ühtlasi Eesti suurima suhtelise kõrgusega looduslik pinnavorm, mille lagi kerkib jalamil oleva Perajärve pinnalt 88 m kõrgusele. Absoluutkõrguselt järgnevad Kerekunnu (296 m) ja Tsälbamägi (293 m).

Kõrgustikul on eriti selgekujuline piir loodes ja põhjas, kus Hargla nõo sandurtasandikult ning selle idapoolseks pikenduseks olevast Võru orundist algab kagu ja lõuna suunas järsk tõus. Veidi ebamäärasem on kõrgustiku jalamijoon läänes, kus Hargla nõo lõunaserv lahutab Haanjat Karula kõrgustikust. Sellesse piirkonda jääb suhteliselt madalam, ent sügavatest nõgudest liigestatud Paganamaa. Kõrgustiku ulatus põhjast lõunasse, Läti piirini on umbes 30 km ning läänest itta, Vene piirini u 40 km.

Haanja kõrgustiku ilme on eri osades üsna erinev. Võru orundi põhjaveerult avaneb kaugvaade Haanja tippudele. Keskosas, kõrgustikule nime andnud Haanja asula ümbruses, on kõrgeimate küngaste ja suurepindalaliste seljakute ala, mida omakorda ümbritseb madalamate küngastike vöönd. Viimast liigestavad kõrgustiku keskosast lähtuvad ja põhja suunas laskuvad sügavad orud — Kütiorg ja Piusa ürgorg. Nimetatud orgude vahel paikneb geoloogiliselt huvipakkuv Hinsa küngastik, mis asub ülem-devoni karbonaatkivimitega kaetud aluspõhjakõrgendikul.

Hinsa küngastikust lõunasse jääb mattunud oru kohale kujunenud Vana–Saaluse–Vastseliina nõgu (oru põhi on kuni 60 m meretasemest madalamal). Nõgu täidavad sandurtasandik ja Piusa jõe keskjooksu org, mistõttu pinnamood on siin üsna rahulik. Nõost lõunas, Vastseliina ja Ruusmäe vahel, ning kagus kuni Luhamaani valitseb keskmise kõrgusega küngastest ja nõgudest tihedasti liigestatud reljeef. Kõrgustiku lääne- ja edelaossa jääval Paganamaal on eristatav orgudest liigestatud küngastik Trumbipalust Krabini.

Lisateave artikli kohta