Otepää kõrgustik

Otepää kõrgustik tõuseb ümbritsevatest tasastest aladest enam kui 100 meetri võrra kõrgemale ja on väga vahelduva künkliku pinnamoega. See on moodustunud peamiselt jääajal kuhjunud setetest, mille paksus ulatub paiguti 200 meetrini. Paksu pinnakatte moodustavad nii viimase kui ka varasemate jäätumiste setted.

Otepää kõrgustikku saab piki jalamit üsna hõlpsasti piiritleda seal, kus ürgorud tähistavad kõrgustiku piiri või kulgevad sellega paralleelselt nagu Rõngu ja Elva org läänes, Voika-Tatra ürgorg põhjas, Reola ja osaliselt Ahja ürgorg idas. Raskem on kõrgustikku piiritleda kagus, kus selgekujulist jalamit pole ning kus temaga liitub Karula kõrgustik. Siin piiritletakse Otepää kõrgustikku üldjoontes Urvaste ürgoru kaguosa — Sulbi–Puskaru joonel. Kõrgustiku pindala on u 1200 km² ja läbimõõt nii põhjast lõunasse kui ka idast läände u 40 kilomeetrit.

Otepää kõrgustik jaotub üldjoontes kaheks kõrgemaks osaks, mida teineteisest lahutab põhja-kirde—lõuna-edelasihiline, osaliselt mattunud vagumus, mille piires absoluutkõrgused on vaid 120–130 m. Põhjas ühineb see Elva jõe oruga ning lõunas on jätkuks Väikese Emajõe org. Vagumust tähistavad kolm suuremat järve: Pangodi, Nõuni ja Pühajärv. Vagumusest läände jääv kõrgustiku osa on väiksem, selgepiirilisem ja kõrgem. Siin paiknevad kõrgustiku kõrgemad künkad, sealhulgas Kuutse mägi (217 m), Kõrgemägi (214 m), Tsiatrahvimägi (213 m) ning Harimägi (212 m).

Kõrgustiku ulatuslikum, ent laugem idaosa on arvukatest ürgorgudest jaotatud väiksemateks küngastikeks ja lainjateks lavadeks. Selle kõrgem ning rahutuma pinnamoega osa jääb Pühajärve ja Valga- ning Põlvamaa piiri vahelisele alale. Siinses maastikupildis kerkivad esile kuplikujulised Väike Munamägi (207,5 m) ja Tedremägi; ida pool Tõikamägi (210 m) ja Laanemägi (211 m). Enam liigestatud reljeefiga paistab silma veel Pangodi ümbrus ning läheduses olevad Kambja Köstrimäed.

Kõrgustiku kaguosa, mille kõrgus jääb enamasti alla 150 m, on eriline võrdlemisi sügavate (kuni 40 m) orgude rohkuse tõttu. Suurematest väärivad siinkohal nimetamist Kooraste, Jõksi-Piigandi, Erastvere-Ahja ja Urvaste ürgorg. Kõiki neid markeerivad piklike orujärvede ahelikud.

Pühajärv ja ürgorgude aheljärved
Otepää kõrgustiku suurimat, ligi 3 km² suuruse pindalaga ja kuni 8,5 m sügavust, väga käärulise kaldajoonega ning saarterohket järve peetakse juba muistsetest aegadest peale pühaks veekoguks. Pühajärv on kõrgustiku keskosas tõeliseks maastikuehteks. Eriti kaunis vaade avaneb järvele Hobusemäe vaatetornist. Arvukad poolsaared ja lahed, Sõsarsaared, Kloostrisaar ja Lepassaared ning laugete ja järsakuliste kallaste vaheldumine annavad järvele eri kohtadest täiesti erineva ilme. Järve suubub mitu väikest oja; lõunaotsast saab alguse Väike Emajõgi.

Otepää kõrgustiku ligemale 150 järvest on enamik pisikesed küngastevahelistes nõgudes olevad veesilmad, mis on tugevasti kinni kasvamas ja ümbritsetud õõtsiku või sooribaga. Suurem osa neist on väljavooluta umbjärved. Nad paiknevad sageli rühmiti, moodustades suuremaid või väiksemaid järvestikke, näiteks Päidla ümbruses ja mitmel pool mujal. Väga iseloomulikeks ning kauniteks maastikuelementideks on sügavates orgudes olevad aheljärvestikud, seda eriti kõrgustiku kaguosas. Vidrikest Koorasteni ulatub suurejooneline aheljärvestik, milles on kümme pisikest, ent üsna sügavat järve. Kooraste juures toimub ristumine teise oruga, kus omakorda paikneb viis järve. Väga kaunid vaated avanevad ka Jõksi-Piigandi ja Urvaste orujärvedele.

Otepää looduspark
Otepää kõrgustiku keskosas, praegusaegse Valgamaa territooriumil on võetud kaitse alla 232 km² suurune ala, mida nimetatakse Otepää looduspargiks. See loodi 1979. aastal Otepää maastikukaitsealana varem eksisteerinud väiksemate kaitsealade — Pühajärve, Väikese Munamäe ja Tedremäe territooriumide liitmisel ning laiendamisel. 1996. aastal nimetati maastikukaitseala ümber Otepää looduspargiks. Looduspargi peamiseks funktsiooniks on kaitsta siinseid vaheldusrikkaid maastikke ning edasi arendada traditsiooniliselt välja kujunenud ja nendele maastikele sobivaid majandamise viise. Sel otstarbel on kaitseala funktsionaalselt tsoneeritud rangelt kaitstavateks ja mõõdukalt majandatavateks vöönditeks. Siin on soodsad tingimused turismi ja puhkemajanduse edendamiseks ning kliima spetsiifikast johtuvalt talispordi harrastamiseks. Otepää looduspargi vaatamisväärsustega paremaks tutvumiseks on rajatud looduse õpperadu.

Lisateave artikli kohta