Hüdroloogia

Narva jõgi on Eesti suurim ja veerohkeim jõgi, mille valglast ligi 2/3 on Venemaa territooriumil. Jõe pikkus on 77 km, sellest ligi 30 km on üles paisutatud Narva veehoidla kohal. Kuna Peipsi järv reguleerib looduslikult väga hästi Narva jõe äravoolu, siis puuduvad siin suured üleujutused, samuti ei jää jõgi kuivale. Keskmine vooluhulk suudmes on 370 m³/s. Kuni 1957. aastani oli Narva jõgi tuntud oma suurejoonelise joa poolest, pärast hüdroelektrijaama valmimist jäi jõe säng joa kohal kuivaks. Jõgi on Narva linnani laevatatav ühelt poolt suudmest alates, teiselt poolt Peipsi järvest allapoole. Vahepeal laevatee aga puudub, sest Narva linna kohal laskub jõgi joaastangu kohal rohkem kui 20 m.

Peipsi järv, mis on pindalalt (3555 km²) Euroopa viies järv, koosneb tegelikult kolmest osast: Peipsi ise, mis on suurim (2610 km²), Pihkva järv (710 km²) ning neid kahte ühendav kitsas (väikseim laius 3 km), kuid sügav Lämmijärv. Viimase pindala on ainult 235 km², kuid siin on Peipsi sügavaim koht, 15,3 m. Järve akvatooriumist jääb Eesti Vabariigi piiridesse 1570 km² ehk 44%. Järve maht ulatub 25 km³-ni, mis ületab kaks korda jõgede aastase äravoolu Eesti territooriumilt.

Kevadel pärast lume sulamist tõuseb Peipsi veetase ligi meetri võrra. Madalatel kaldaaladel tekitab veetaseme tõus üleujutusi. Kõrgeima veetaseme juures suureneb järve pindala 780 km² võrra. Oktoobris on järve veetase kõige madalam, sest suvel on auramine järve pinnalt suurim ja jõgede sissevool väikseim. Sügisvihmadest põhjustatud suurem sissevool hakkab veetaset tõstma just alates oktoobrist. Veetase kõigub ka aastate viisi, kus veerohked perioodid vahelduvad veevaesetega. Selgesti on täheldatavad veetaseme muutumise 30-aastased tsüklid.

Jääkate tekib Peipsil novembri lõpul, pehmel talvel hiljem. Suurima paksuse, keskmiselt kuni 50–60 cm, saavutab jää märtsi teisel poolel. Hoovuste ja tuule mõjul tekivad jääkattesse sageli kuni mitme meetri laiused praod. Tugeva pakase saabudes külmuvad jääpraod osaliselt kinni. Hiljem tekivad nendesse kohtadesse madalad rüsijää vallid. Kevadel jää lagunemise ajal võib jää tugevate tuulte mõjul tungida kaldale, tekitades seal tõsiseid purustusi.

Rääbis ja Peipsi tint
Peipsi on väga kalarikas järv. Teda peetakse üheks paremaks suureks kalajärveks Euroopas. Tavaliselt püütakse Peipsist 10 000 tonni kala aastas, mis teeb järve produktiivsuseks 30 kg/ha. Peamisteks püügikaladeks on rääbis, tint, haug, koha, latikas, ahven, peipsi siig jt. Kalasaakide suurus kõigub aastati, sõltudes looduslikest tingimustest ja püügi intensiivsusest. Väga populaarne on Peipsil talvine kalapüük jää pealt. Mõnel nädalavahetusel võib järvel olla mitu tuhat õngitsejat.

Peipsi järv ja Narva jõgi on piiriveekogud, mille kasutamise ja kaitse küsimusi saab lahendada rahvusvaheliste lepingute ja hea tahte alusel. Üks esimesi kokkuleppeid Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahel oli just nimelt leping Peipsi kalavarude kasutamise kohta, sest mõlemad pooled on huvitatud Peipsi kui väärtusliku kalajärve säilimisest ka tulevikus.

Lisateave artikli kohta