Põhja-Eesti paelavad

Sisukord

• Harju-Viru platoo lubjakivide avamusala

  Geoloogiliselt enam-vähem ühtne Harju-Viru lubjakiviplatoo jaguneb maastikuliselt kolmeks regiooniks: Harju lavamaa, Pandivere kõrgustik ning Viru lavamaa. See on ordoviitsiumi ja osalt ka siluri lubjakivide avamusala ...
  Loe edasi »

• Põhja-Eesti paekalda pangad ja joad

  Põhja-Eesti lubjakiviplatoo suhteliselt tasasele reljeefile teravaks kontrastiks on selle põhjaserv — Balti klint ehk Põhja-Eesti paekallas. See on üks suurejoonelisemaid looduslikke vaatamisväärsusi, mida peetakse ka Eestimaa ...
  Loe edasi »

• Karstivormid

  Põhja-Eesti paelava veelahkmealadel imbub sademevesi läbi õhukese pinnakatte ning lubjakivi pooride ja lõhede maapõue. Allikate ning jõgede ja jõeorgude suunas edasi pürgides lahustab vesi ümbriskivimeid ...
  Loe edasi »

• Pandivere kõrgustik

  Pandivere kõrgustik on lauge, ümarja konfiguratsiooniga ümbrusest kõrgem ala, mille aluspõhja moodustab kesk- ja ülem-ordoviitsiumi ning alam-siluri lubjakivi. Ühtlasi on tegemist kõrgeima aluspõhjakõrgendikuga Põhja-Eestis. Lähim ...
  Loe edasi »

• Pinnavormid

  Põhja-Eesti paelavade pinnamoes on palju ühiseid jooni, mis teeb nende maastikupildi sarnaseks. Kuigi Pandivere kõrgustik on naaberaladest kõrgem ning kuulub paleogeograafiliselt Kõrg-Eestisse, samas kui Harju ...
  Loe edasi »

• Paas kui ehituskivi ning tsemendi- ja lubjatoore

  Lubjakivide sisemist kihilist ehitust on üksikasjalikult uuritud. Neis sisalduvate kivistunud organismide ehk kivististe liigilist jaotumust arvestades on Põhja-Eesti lubjakiviplatoode piires eristatud 16 ordoviitsiumi ja veel ...
  Loe edasi »

• Endiste aegade kultuuripärand maastikupildis

  Põhja-Eesti paelavadel on asustuse areng olnud väga pikaajaline. Kuna siin avanesid soodsad tingimused algeliseks maaviljeluseks ja karjakasvatuseks, on siin säilinud rohkesti kiviaja asustuse jälgi. Eriti ...
  Loe edasi »