Põhja-Eesti paelavad

Sisukord

  • Harju-Viru platoo lubjakivide avamusala

    Geoloogiliselt enam-vähem ühtne Harju-Viru lubjakiviplatoo jaguneb maastikuliselt kolmeks regiooniks: Harju lavamaa, Pandivere kõrgustik ning Viru lavamaa. See on ordoviitsiumi ja osalt ka siluri lubjakivide avamusala ...
    Loe edasi »

  • Põhja-Eesti paekalda pangad ja joad

    Põhja-Eesti lubjakiviplatoo suhteliselt tasasele reljeefile teravaks kontrastiks on selle põhjaserv — Balti klint ehk Põhja-Eesti paekallas. See on üks suurejoonelisemaid looduslikke vaatamisväärsusi, mida peetakse ka Eestimaa ...
    Loe edasi »

  • Karstivormid

    Põhja-Eesti paelava veelahkmealadel imbub sademevesi läbi õhukese pinnakatte ning lubjakivi pooride ja lõhede maapõue. Allikate ning jõgede ja jõeorgude suunas edasi pürgides lahustab vesi ümbriskivimeid ...
    Loe edasi »

  • Pandivere kõrgustik

    Pandivere kõrgustik on lauge, ümarja konfiguratsiooniga ümbrusest kõrgem ala, mille aluspõhja moodustab kesk- ja ülem-ordoviitsiumi ning alam-siluri lubjakivi. Ühtlasi on tegemist kõrgeima aluspõhjakõrgendikuga Põhja-Eestis. Lähim ...
    Loe edasi »

  • Pinnavormid

    Põhja-Eesti paelavade pinnamoes on palju ühiseid jooni, mis teeb nende maastikupildi sarnaseks. Kuigi Pandivere kõrgustik on naaberaladest kõrgem ning kuulub paleogeograafiliselt Kõrg-Eestisse, samas kui Harju ...
    Loe edasi »

  • Paas kui ehituskivi ning tsemendi- ja lubjatoore

    Lubjakivide sisemist kihilist ehitust on üksikasjalikult uuritud. Neis sisalduvate kivistunud organismide ehk kivististe liigilist jaotumust arvestades on Põhja-Eesti lubjakiviplatoode piires eristatud 16 ordoviitsiumi ja veel ...
    Loe edasi »

  • Endiste aegade kultuuripärand maastikupildis

    Põhja-Eesti paelavadel on asustuse areng olnud väga pikaajaline. Kuna siin avanesid soodsad tingimused algeliseks maaviljeluseks ja karjakasvatuseks, on siin säilinud rohkesti kiviaja asustuse jälgi. Eriti ...
    Loe edasi »