Endiste aegade kultuuripärand maastikupildis

Põhja-Eesti paelavadel on asustuse areng olnud väga pikaajaline. Kuna siin avanesid soodsad tingimused algeliseks maaviljeluseks ja karjakasvatuseks, on siin säilinud rohkesti kiviaja asustuse jälgi. Eriti palju on neid paekalda läheduses ja jõgede ääres, sest siinsete loometsade aladel on tollasel inimesel olnud kõige lihtsam maad harida ning samas ka jõgedest kala püüda. Muististe hulgas on arvukalt kivikalmeid, ohvrihiisi, -kive ja -allikaid ning muinaslinnuseid; mullaprofiilides on säilinud muistsete põldude kultuurkihte.

Harju lavamaal on tihedam asustus eksisteerinud kummalgi pool Pirita jõge, Lehmja tammikus, Ülemiste järve idakaldal ning Rebalas. Viimast peetakse Eesti üheks vanemaks külaks, millest arvatavasti pärineb Rävala maakonna nimi. Muuksis on Eesti suurim kivikirstkalmete esinemisala, kuhu on koondunud üle 80 kalme. Selle tihedamat osa nimetatakse Hundikangruteks.

Viru lavamaal on samuti arvukalt muistisi, kusjuures siin on Eesti ühed vanemad asulapaigad. Nendeks on Kunda ja Narva mesoliitilised ehk keskmise kiviaja asulakohad, mis pärinevad VIII aastatuhandest eKr. Kunda asulakoht on andnud nime kogu arheoloogilisele kultuurile — Kunda kultuurile. Üks asulaist on ilmselt paiknenud praeguse linna idaserval Hiiemäel, teine aga keset tollast järve väikesel saarel — Lammasmäel. Suuremad kalmeväljad on Lahemaal Palmsest läänes, mujal aga Kunda, Padaoru ja Lüganuse ümbruses. Üks tihedamaid kalmevälju on asunud praeguse Kohtla-Järve linna territooriumil.

Vaadeldavas regioonis on säilinud arvukalt mitmesuguste kaitseehitiste jäänuseid. Harju lavamaal on nimetamisväärsemad Iru linnuse ase Pirita jõe käärus, Ohtu linnamägi Keilast lõunas, Kuusalu Pajulinn ning Muuksi linnamägi. Lavamaa keskosas paikneb aga Eesti üks suuremaid linnamägesid — Varbola Jaanilinn, millest on säilinud kuni 10 m kõrgused müürid ja u 2 ha suurune siseõu. Läheduses on veel teinegi kuulus linnusease — Lohu ehk Loone Jaanilinn Keila jõe idakaldal.

Viru lavamaa tuntumad linnamäed on Kloodi ehk Pahnimägi, Pada linnamäed, Purtse Taramägi ja Tarakallas ning Alulinn. Viru lavamaa on erakordselt rikas aarete ja peitleidude poolest. Selle põhjuseks on arvatavasti ühelt poolt rikas maaviljelusala, teiselt poolt aga eriline asend loodusliku defileena Soome lahe ja Alutaguse metsade ning soode vahel, olles praktiliselt ainus ühendustee ida- ja läänepoolsete hõimude vahel.

Inimene on oma tegevusega järk-järgult ümber kujundanud Põhja-Eesti paelavade looduslikku taimkatet ja muldi. Esmaste väikeste põllulappide asemele loodi hiljem juba suuremaid alepõlde, millele edaspidi lisandusid juba sõnnikuga väetatavad põllud. Kurnatud põllumaad jäeti aga sööti ning muudeti sageli karjamaadeks. Harju ja Viru lavamaalt on asustus pikkamööda nihkunud lõuna poole, sealhulgas Pandivere kõrgustikule. Kõigi nimetatud regioonide tänapäevase maastikupildi üheks põhiliseks tunnusjooneks on avamaistute suur osakaal. Selline maastikupilt on inimese ja looduse aastatuhandeid kestnud vastastikuse toime tagajärg.

Pikaajalise asustuse ning rohkete ajaloosündmustega seoses on Põhja-Eesti paelavade maastiku lahutamatuteks osadeks mitmed arhitektuuri- ja kunstiväärtused ning siin on arvukalt kultuurilooliselt tähtsaid paiku. Eesti territooriumi jaotamisel kirikukihelkondadeks ja mõisate rajamisel püstitati arhitektuuriliselt ning kunstiajalooliselt väärtuslikke ehitisi: kihelkonnakirikuid (Jõelähtme, Hageri, Haljala, Kadrina, Viru-Jaagupi, Ambla jt), kabeleid, mõisahooneid ja terviklikke mõisaansambleid (Saue, Kolga, Riisipere, Palmse, Aaspere, Sagadi, Rägavere, Kiltsi, Jäneda jmt), vesiveskeid, postijaamu, sildu ning muudki.

Harju lavamaal on omapäraseks kaitseehitiseks Kiiu tornlinnus, mis on üks kahest säilinud tornlinnusest Eestis. Teine taoline asub Vaos Kiltsi lähedal Pandivere kõrgustikul. Omapärasteks arhitektuurimälestisteks on Paldiski kindluse bastionid koos sadama muuliga, mis pärit Peeter I ajast.

Ehitusmälestiste hulka tuleb lugeda ka hobupostijaamade hooned Sauel ja Jõelähtmel Harjumaal, Pikaristis ning Väike-Pungerjas Virumaal, Jalase küla kodulooline kaitseala Harjumaa lõunaosas, Kohvimäe taluhooned ja õu Pühajõel Virumaal, Purtse kindlustatud vasallielamu, Andja vana kivisild, Sõmeru vesiveski, Laekvere hoonete kompleks Pandivere kõrgustiku kaguservas ning teised. Väga omapärased ajaloolise ida ja lääne vastasseisu sümbolid on kaks suurt kindlust — Hermanni ja Jaanilinna — teine teisel pool Narva jõge.

Rakvere linna sümboliks on muistse Tarvanpea kohale rajatud ordulinnuse varemed Vallimäel. Rakvere Vallimägi on osa Kloodi-Koeravere oosiahelikust, mis läbib linna ning ulatub siin 107 m üle merepinna. Linnusest lõunas katab Vallimäe nõlvu ning jalamit Rakvere tammik — üks suuremaid jäänukeid kunagistest tammemetsadest Põhja-Eestis.

Enne Teist maailmasõda oli Viru lavamaa üheks silmapaistvamaks kultuurikeskuseks Toila, mida ehtis kõrgel klindineemiku terrassil vanas Toila-Oru pargis olnud Jelissejevi loss — hilisem Eesti Vabariigi presidendi residents, mis hävines Teises maailmasõjas.

Lisateave artikli kohta