Paas kui ehituskivi ning tsemendi- ja lubjatoore

Lubjakivide sisemist kihilist ehitust on üksikasjalikult uuritud. Neis sisalduvate kivistunud organismide ehk kivististe liigilist jaotumust arvestades on Põhja-Eesti lubjakiviplatoode piires eristatud 16 ordoviitsiumi ja veel 3 siluri ladet. Kivimilise koostise alusel on nende piires omakorda eristatud kümneid ühikuid. Kesk-ordoviitsiumi mitmed lademed sisaldavad praktilist väärtust omavaid kivimeid — maavaru. Põlevkivi kõrval on Põhja-Eesti paeses aluspõhjas rikkalikult ehituslubjakivi. Lasnamäe ja Uhaku lade sisaldab Väo kihistu ehituslubjakivi. Seintesse laotult annab see kindlusemüüridele, hoonetele ja tervetele linnajagudele iseloomuliku halli koloriidi.

Lasnamäe lademe ehituslubjakivi levib pideva, umbes 10 m paksuse kihindina Paldiskist Narvani, olles kättesaadav ja kasutamiskõlblik. Seda on väga mahukalt kasutatud Tallinna ja Narva linna, kindluste, losside, tehasehoonete ning muude suuremate ja väiksemate ehitiste rajamisel. Tallinna paemurdude kivimeistrid tundsid paekihte hästi, ristides neid murdmisomaduste, mustrite või muude kasutamistingimuste alusel. Teati hästi iga üksiku kihi omadusi. Nii on näiteks trepikivideks välja valitud plaadid sadu aastaid vastu pidanud. Lasnamäe lademe lubjakivi on ka hea tsemenditoore (Kunda tsemenditehas). Kukruse lademe Viivikonna kihistu Kiviõli kihistik koosneb lubjakivi- ja tootmisväärse põlevkivi kihtidest.

Kaugemas minevikus on mõisates lupja põletatud väga mitmesugustest kohalikest lubjakividest, ent eriti puhtad ja parimate omadustega on heledavärvilised lubjakivid, mis koosnevad mitmesuguste mereorganismide lubiskeleti-liivast ja käsijalgsete karbipoolmetest. Taolised on kesk-ordoviitsiumi Oandu lademe Vasalemma kihistust (Vasalemma ja Rummu murd) — nn Vasalemma „marmor” ja alam-siluri Juuru lademe Tamsalu kihistust (Karinu murd Rakke lubjatehasele) kaevandatavad lubjakivid.

Lisateave artikli kohta