Pinnavormid

Põhja-Eesti paelavade pinnamoes on palju ühiseid jooni, mis teeb nende maastikupildi sarnaseks. Kuigi Pandivere kõrgustik on naaberaladest kõrgem ning kuulub paleogeograafiliselt Kõrg-Eestisse, samas kui Harju ja Viru lavamaa on Madal-Eesti osad, on kõigi kolme regiooni pinnamood väga tugevasti sõltuv aluspõhja pealispinna reljeefist. Pinnakate on siin võrdlemisi õhuke ning varjab harva aluspõhja ebatasasusi. Erandiks on vaid mõned mattunud ürgorud (Harku, Vasavere jmt) ning vähesed mandrijää servakuhjatised. Kõigis kolmes regioonis domineerivad lainjad moreentasandikud, millesse on paiguti lõikunud suhteliselt madalad orud või mille foonilt kerkivad üksikud aluspõhjakõvikud, nagu näiteks Keila ümbruses. Pandivere eripäraks naaberaladega võrreldes on see, et siinsed moreentasandikud on hilis- ja pärastjääaegsete veekogude poolt kulutamata. Kõrgustiku nõlvadel kohtab ka pisut enam mandrijää ja selle sulamisvete poolt kuhjatud pinnavorme. Harju lavamaal on nimetatud pinnavormide osakaal õige tühine ning sarnane pilt avaneb ka Viru lavamaal, kui mõned erandid välja arvata.

Põhja-Eesti paelavade silmapaistvaimaks pinnavormistikuks on Vaivara Sinimäed, mis on tekkinud survelisest otsamoreenist. Sinimäed koosnevad kolmest lääne-ida sihis orienteeritud seljakust kogupikkusega 5 km. Need on Tornimägi (70 m), Põrguhauamägi (83 m) ja Pargimägi (84,5 m). Seljakute järsud põhjanõlvad koosnevad lubjakivipangastest ja moreenist, lauged lõunanõlvad aga kruusast ja liivast. Kuna Sinimäed asuvad Viru lavamaa kitsaimas kohas Soome lahe ja Alutaguse soode vahel, on neil ajaloos olnud ülisuur strateegiline tähtsus. Aegade jooksul on siin vaenutsevate jõudude vahel peetud ägedaid lahinguid; viimati Teise maailmasõja lõpul. Teine silmatorkavam kvaternaari pinnavorm Viru lavamaal on Uljaste oos, mis on justkui tammiks samanimelisele järvele, mille veetase on teisel pool oosi olevast tasandikust mitu meetrit kõrgem. Selle oosi läheduses, Kabala–Kiviõli maantee ääres leidub veel üks väiksem komeetoos, millel asub linnamägi.

Lisateave artikli kohta