Klindialune mets ja kukemarjanõmmed

Ligikaudu 65% Põhja-Eesti rannikumadalikust on kaetud metsaga, olles seega Eesti üks metsarikkamaid regioone. Kõige ulatuslikumad metsad levivad Lahemaal. Eriti palju erinevaid metsatüüpe kohtab Oandu ümbruses, kus nendega saab tutvuda, matkates piki looduse õpperada. Suurem männikute levikuala on madaliku idaosas Meriküla ja Narva-Jõesuu vahelisel mereliivatasandikul ning luidetel. Kaberlas on paiguti säilinud reliktset luitetammikut.

Rannikumadaliku kõige omanäolisemaks taimkatteks on Põhja-Eesti panga jalamil rusukaldel kasvav liigirikas lehtmets — nn pangamets. See on lopsakas ja laialehine, kuna paekaldas avaneb rohkesti allikaid, pinnas on pidevalt niiske ning toitainete poolest rikas ja klint kaitseb ala talvel sisemaise külma õhu eest. Puurindes valitsevad pärn, saar, pihlakas, sekka kasvab ka kuuski. Alustaimestik on liigirikas ning mitmerindeline. Siin leidub ka Kesk-Euroopa mäestike varjurikastele pöögimetsadele iseloomulikku metskuukressi, mis on Eestis haruldane ning kaitsealune.

Kolga lahe väikesaarte ning Mohni taimkatteliseks omapäraks on kukemarjanõmmede levik kadakate all, kusjuures valitsevaks liigiks on põhjakukemari. Need tundrailmelised taimekooslused levivad paksu viltja kõduhorisondiga happelistel leetumata liivmuldadel ja eristuvad siin, segametsavööndi põhjapiiril, teravalt ülejäänud taimestikust.

Lisateave artikli kohta