Loomastik

Imetajaid on Eesti alal kindlaks tehtud 64 liiki. Neist kolm — ondatra, kährikkoer ja ameerika naarits — on Eestisse sisse toodud ja kaks — kobras ning euroopa hirv — on reintrodutseeritud. Hetkel iseloomustab Eesti imetajate faunat teiste Euroopa riikidega võrreldes kiskjaliste — karu, hundi, ilvese ja saarma — suhteliselt suur arvukus. Ilmselt viimasel kümnendil on Eestis välja surnud euroopa naarits, teateid ei ole praktiliselt enam unilaste — lagritsa ja pähklinäpi — kohtamisest. Üliharuldasena on Eestis säilinud taigaliik — lendorav.

Linnud
Linde on Eestis registreeritud 329 liiki, kellest siin pesitseb 222 liiki (206 neist regulaarselt), läbi rändab või talvitub Eestis 38 liiki, ülejäänud on eksikülalised. Eesti ala jääb arktiliste rändlindude Ida-Atlandi rändeteele. Madala rannikumere, liigendatud ja lahtederohke rannajoone ning märgalade rohkuse tõttu peatub siin kevad- ja sügisrände ajal rohkesti veelinde. Liivi lahes ja Väinameres toitub siis miljoneid aule, tõmmu- ja mustvaeraid, rannaniitudel peatub sadu tuhandeid valgepõsk- ja mustlaglesid. Eesti saarterikkus loob erinevalt teistest Balti riikidest pesitsusvõimalusi paljudele merelindudele, sh hahale, rohukosklale, tõmmuvaerale ja räusale. Merelinnustikus on viimastel aastakümnetel toimunud suured muutused: plahvatuslikult on suurenenud kajakaliste ja kormoranide arvukus, kuid oluliselt on vähenenud partlaste ja kurvitsaliste haudepaaride arv.

Ka Eesti rabade ja metsade linnustik on rikkalik — siin pesitseb rohkesti sookurgi ja kurvitsalisi, kuid kanaliste — tedre ja metsise arvukus on pidevalt vähenenud ning rabapüü on jõudnud väljasuremise piirile. Nii nagu teisteski Läänemere-äärsetes riikides, on Eesti merikotka ja kalakotka asurkond praegu elujõuline. Märkimisväärne on ka mõnedes naaberpiirkondades (Läti ja Lõuna-Soome) puuduva kaljukotka suhteliselt suur arvukus. Eestis pesitseb mõne paarina ka üliharuldane suur-konnakotkas. Vähenemas on musta toonekure haudepaaride arv. Ligikaudu pool Eestis pesitsevaist linnuliikidest on metsalinnud, enamik neist kuulub värvuliste seltsi. Eesti arvukaimateks linnuliikideks on metsvint ja salu-lehelind.

Eesti pärandkultuurmaastikul pesitseb linnuliike, kes mitmetest naabermaadest on kadunud või muutunud seal haruldasteks. Luhaniitudel pesitseb kohati rohuneppe, palju on rukkirääke ning rannaniitudel pesitseb alpi rislasid.

Kalad
Eesti vetest on leitud 65 liiki kalu. Läänemere vähese soolasuse tõttu on jaotus mere- ja mageveekaladeks tinglik ning tüüpilisi Atlandi ookeani päritoluga mereliike, kes on kohastunud eluks Läänemeres (nt kilu ja räim), on vähe. Endeemseid kalaliike Eestis ei ela, kuid peipsi siig ja peipsi tint on sellele järvele ainuomased alamliigid. Sisevete kaladest on säga ja tõugjas jõudnud väljasuremise piirile, ka lõhe looduslik populatsioon on jõudnud kriitilise piirini.

Kahepaiksed ja roomajad
Kahepaikseid elab Eestis 11 liiki, neist 4 — rohu- ja rabakonn, harilik kärnkonn ning tähnikvesilik — on üldlevinud. Haruldased ja rangema kaitse all on läänerannikul elav kõre e juttselg-kärnkonn, Kagu-Eestis ja Piirissaarel kohatav rohe-kärnkonn ning harivesilik.

Roomajatest on Eestis levinud kolm sisaliku- (aru- ja kivisisalik ning vaskuss) ja kaks maoliiki (rästik ja nastik).

Selgrootud
Eesti alalt on teada ligi 15 000 liiki putukaid ning üle 3500 liigi muid selgrootuid. Paljud selgrootud on seotud Läänemere ja veelgi enamad rohkete siseveekogudega, kus elavad viburloomad, ripsloomad, käsnad, karikloomad, ripsussid, hulkharjasloomad, keraskärssussid ja kärssussid, ripskõhtsed, kaanid, karbid ning sammalloomad.

Maismaaselgrootutest on pinnases arvukad ümarussid, väheharjasussid ja lestalised, kõigis maismaa-elupaikades domineerivad putukad, kellest arvukaimad on kahetiivalised, kiletiivalised, mardikalised, liblikalised ja nokalised.

Mõnede Lääne-Euroopast kadunud koosluste (niidud, rabad ja looduslikud metsad) senise hea esindatuse tõttu leidub Eestis veel küllaltki palju putukaliike, kes on kantud Euroopa elusloodust kaitsva Berni konventsiooni eriti ohustatud liikide nimekirja.

Lisateave artikli kohta