Metsakooslused

Eesti kuulub parasvöötme metsavööndi segametsade allvööndi põhjaossa, kuid siin on pinnase koostisest ja niiskusrežiimist sõltuvalt levinud palju erinevaid metsatüüpe.

Kõige viljakamatel muldadel kasvavad salumetsad on aegade jooksul enamasti põldudeks haritud. Lisaks kuuskedele kasvavad senini säilinud salumetsades sageli väärislehtpuud — tamm, saar, jalakas, vaher ja pärn. Salumetsi iseloomustab ka lopsakas ja liigirohke alusmets, mille moodustavad sarapuu, kuslapuu, lodjapuu ja magesõstar. Rohurindes levivad naat, koldnõges, kopsurohi, salu-tähthein, metspipar, naistesõnajalg, sinilill ning võsaülane.

Laanemetsad kasvavad viljakama pinnasega parasniisketel aladel. Puuliikidest valitseb siin kuusk, kuid vähesel määral võib kasvada ka kaski ja haabu. Laante alusmets on hõre ja liigivaene, alustaimestiku tunnusliikideks on laanelill, leseleht, jänesekapsas, sõnajalgadest laane-sõnajalg ning sammaldest laanik.

Palumetsad on puhtakujulised männikud, kuivemates ja toitainevaesemates paikades kasvab mändide all metsa nimetaim palukas ehk pohl. Peale selle kannavad „palu” nime veel mitmed sellele metsatüübile omased taimed: palusammal, palu-karusammal palu-karukell ja palu-härghein. Niiskemates metsades leidub metsa järelkasvus kuuske ja pohla asendavaid mustikaid. Nimi „palu” viitab tulekahjudele — metsatulekahjud olidki kunagi palude loodusliku uuenemise viisiks.

Nõmmemetsad on veelgi vaesema ja liivasema pinnasega kui palumetsad. Männid on siin kiduramad ning muid puuliike peaaegu ei leidugi. Palude samblavaipa asendavad nõmmedes sageli samblikud — põdrasamblikud ning kohati islandi käokõrv. Nõmmemännikus võib kasvada pohli, veelgi sobivamad on nõmmed leesikale ja kanarbikule.

Orgudes ja ojade lammidel kasvab lodumets, mille valitsevaks puuliigiks on sanglepp. Märja kasvupinnasega lodude alustaimestikule on iseloomulikud varsakabjad, soovõhad, mitmed tarnaliigid, konnaosi ja angervaks.

Inimtegevuse tulemusena on tekkinud rohkesti niite, mida vastavalt mullastikule ja niiskusrežiimile liigitatakse erinevatesse tüüpidesse. Suhteliselt liigirikkad on endiste salumetsade asemele kujunenud aruniidud. Traditsioonilise põllumajanduse taandumisega on haruldasteks jäänud õhukesel paepealsel mullal levivad looniidud; huumusrikastel lammimuldadel levivad luhaniidud, rannaniidud ning puisniidud — hõredad poollooduslikud puistud, mida regulaarselt niidetakse ja karjatatakse.

Lisateave artikli kohta