Taimestik

Läbi Eesti kulgeb Ida- ja Kesk-Euroopa taimestikugeograafiliste provintside vaheline piir: ligi 35% kõigi liikide või alamliikide üldarvust on Eestis oma leviala piiril. Areaalipiiridele jõudnud liikidest on enamik kas põhja-, kirde- või idapiiril (näiteks niidu-kuremõõk, siberi võhumõõk, lõhnav käoraamat, valge ja punane tolmpea, luuderohi, laukapuu), mis näitab, et Eesti taimestik on põhiliselt Euroopa päritolu. Siiski on siin ka oma leviku lääne-, loode- või lõunapiiril kasvavaid liike (ida-võsalill, kobarpea, soomurakas).

Areaalipiiridele jõudnud taimed on Eestisse levinud erinevail kliimaperioodidel ning neid nimetatakse vastava ajajärgu reliktideks. Eestis leidub ka mõningaid ainult siin välja arenenud taimeliike — Eestile ainuomastest taimeliikidest tuntakse hästi saaremaa robirohtu, vähem eesti soojumikat. Tegelikult on Eestis eristatud 83 ainult siin levivat liiki või alamliiki, millest enamik kuulub hunditubaka perekonna pisiliikide hulka. Põlisele taimestikule on aja jooksul lisandunud rohkesti liike, mille levikut on soodustanud inimtegevus. Eeskätt põllumajanduse ja kaubavedude tulemusena on hiliste tulnukatena levinud paljud umbrohud. Mitmed niidutaimed (kibe tulikas, luht-kastevars ja härjasilm) on Eestis kanda kinnitanud märksa varem. Alamaist taimedest on Eestis leitud enam kui 2500 vetikaliiki ja 680 liiki samblikke. Viimastel andmetel on Eesti flooras esindatud 1441 soontaime liiki, koos alamliikidega on soontaimi kokku 1538 liiki.

Lisateave artikli kohta