Vahe-Eesti tasandikud

Sisukord

• Vahe-Eesti taimegeograafiline barjäär

  Läbi Eesti Lahemaalt Läti piirini ulatub soode- ja metsarikas maastikevöönd, mida taimegeograafiliselt tuntakse Vahe-Eestina. Nüüdisaegsetel kosmosefotodel eraldub Vahe-Eesti ülejäänud Eestist selgelt omaette metsase ribana. Selle ...
  Loe edasi »

• Oosiahelikud, mõhnastikud ja väikevoored

  Vahe-Eesti tasandikud on üldiselt tasase pinnamoega tugevasti soostunud jääpaisjärvetasandikud, mille kõrgus ulatub keskmiselt 40–70 m ü.m.p. Tasandike foonilt kerkivad arvukad mandrijää servakuhjatised ...
  Loe edasi »

• Pärnu jõe jõgikond ja üleujutusalad

  Pärnu jõge on nimetatud ka Eestimaa Mississipiks, sest ta on Eesti üks pikimaid jõgesid ning nagu tema suur analoog Põhja-Ameerikas, paistab silma suurte üleujutustega. Läbides ...
  Loe edasi »

• Soomaa Rahvuspark

  1993. aastal moodustatud Soomaa rahvuspark on noorim Eestis, suuruselt (370 km²) aga Lahemaa järel teisel kohal. Rahvuspark asub Vahe-Eestis ja ta on loodud suurte rabade ...
  Loe edasi »

• Nigula Looduskaitseala

  Nigula Looduskaitseala on Eesti esimene soode kaitseks loodud kaitseala. Nigula raba on lääne-eesti tüüpi lageraba suhteliselt järsu rabarinnaku ja lameda keskplatooga. Rinnak on paremini näha ...
  Loe edasi »

• Vahe-Eesti kultuurmaastikud

  Kõrvemaa
  Pandivere kõrgustikust lääne poole jääb metsane ja soine hõreda asustusega Kõrvemaa, mis hõlmab tänapäeva Harju, Järva ja Lääne-Viru maakondade piirialad. Kõrvemaa nimi on tulnud ...
  Loe edasi »