Vahe-Eesti tasandikud

Sisukord

  • Vahe-Eesti taimegeograafiline barjäär

    Lahemaalt Läti piirini ulatub soode- ja metsarikas maastikevöönd, mida taimegeograafiliselt tuntakse Vahe-Eestina. Nüüdisaegsetel kosmosefotodel eraldub Vahe-Eesti ülejäänud Eestist selgelt omaette metsase ribana. Selle põhjapoolset osa ...
    Loe edasi »

  • Oosiahelikud, mõhnastikud ja väikevoored

    Vahe-Eesti tasandikud on üldiselt tasase pinnamoega tugevasti soostunud jääpaisjärvetasandikud, mille kõrgus ulatub keskmiselt 40–70 m üle merepinna. Tasandike foonilt kerkivad arvukad mandrijää servakuhjatised: oosid ...
    Loe edasi »

  • Pärnu jõe jõgikond ja üleujutusalad

    Pärnu jõge on nimetatud ka Eestimaa Mississipiks, sest ta on Eesti üks pikimaid jõgesid ja nagu ka tema suur analoog Põhja-Ameerikas, paistab silma suurte üleujutustega ...
    Loe edasi »

  • Soomaa rahvuspark

    1993. aastal moodustatud Soomaa rahvuspark on noorim Eestis, suuruselt (370 km²) aga Lahemaa järel teisel kohal. Rahvuspark asub Vahe-Eestis ja ta on loodud suurte rabade ...
    Loe edasi »

  • Nigula looduskaitseala

    Nigula looduskaitseala on Eesti esimene soode kaitseks loodud kaitseala. Nigula raba on Lääne-Eesti tüüpi lageraba suhteliselt järsu rabarinnaku ja lameda keskplatooga. Rinnak on paremini näha ...
    Loe edasi »

  • Vahe-Eesti kultuurmaastikud

    Kõrvemaa
    Pandivere kõrgustikust lääne poole jääb metsane ja soine hõreda asustusega Kõrvemaa, mis hõlmab tänapäeva Harju, Järva ja Lääne-Viru maakondade piirialad. Kõrvemaa nimi on tulnud ...
    Loe edasi »