Vahe-Eesti kultuurmaastikud

Kõrvemaa
Pandivere kõrgustikust lääne poole jääb metsane ja soine hõreda asustusega Kõrvemaa, mis hõlmab tänapäeva Harju, Järva ja Lääne-Viru maakondade piirialad. Kõrvemaa nimi on tulnud vanast sõnast kõrb, mis tähistas metsarohket asustamata piirkonda. Alles hiljem hakati piibli mõjul selle mõistega tähistama Eestist kaugeid ariidseid hõreda taimkatte ja asustusega alasid. Kõrve-nimelisi kohanimesid on loendatud üle 300 ja paljud neist on kasutusel tänapäevani, kuigi endine hõre asustus on jäänud veelgi hõredamaks.

Kõrvemaa veerohkus on põhjustatud Pandivere kõrgustiku jalamil avanevast põhjaveest ja üldiselt tasasest pinnamoest. Põhilise osa Kõrvemaast hõlmavad sood (eriti iseloomulikud on Kõrvemaale rohkete laugastega rabad) ja metsad. Põhja-Kõrvemaa maastik on mitmekesisem ning seal esineb ka mõhnastikke ja oosistikke. Lõunapoolmikul kerkib sootasandikelt väikevoori. Ühel neist asub Eesti kultuuriloos tuntud Tammsaare Väljamägi, kirjanik Anton-Hansen Tammsaare sünnikoht. Samas asub ka Tammsaare muuseum.

Kõnnumaa
Rahvapäraselt tähendab Kõnnumaa soostunud ümbrusest pisut kõrgemaid kehva pinnasega kohti. Taolised paigad on laialt levinud Vahe-Eesti keskosas, kus esineb rohkesti Kõnnu-nimelisi kohanimesid, eriti Järvakandi ja Lelle vahemikus. Kõnnule on looduslikult tunnuslik kehv, soostunud või liivane pinnas, koht ise on ümbrusest pisut kõrgem. Taimkatte poolest võib see olla nii mets, soo, heinamaa kui ka endine põld. Põllumaad on vähe ja maad haritakse vaid kõrgemates paikades.

Kõnnumaa on hõredasti asustatud. Külad on väikesed ning soode ja metsadega üksteisest eraldatud. Peamisteks keskusteks on Lelle alevik ja Järvakandi, mis on tuntud Eesti klaasitööstuse keskusena. Klaasitööstuse rajamise ajendiks olid eelkõige siinsed metsarikkused, sest klaasitehased kasutasid kütteainena puitu.

Vändra metsad
Eesti suuremate metsaalade üheks põliseks nimetuseks on Vändra mets, millega on Vändra ümbruskonda tähistatud juba ammust aega. Rohkete metsade tõttu kujunes Vändrasse sadakond aastat tagasi Eesti üks saetööstuse keskusi. Suurte metsamassiivide tõttu oli Vändra ümbruskond vanal ajal tuntud ka karude elupaigana. Praeguseks ajaks on üsnagi palju Vändra ümbruse metsi maha raiutud. Maaparandustööde ulatusliku tegemise tõttu 1960.–1970. aastatel on jõgede- ja ojadeäärsed alad põllumaaks haritud. Nii on Vändra ise jäänud suurtest metsaaladest veidi eemale, Vändra metsad aga ei ole keelepruugist kadunud.

Jakobsoni Kurgja
Vändrast umbes 15 km kaugusel asuva Pärnu jõe ääres paikneb Vahe-Eesti üks tuntumatest turismiobjektidest, Kurgja talumuuseum, kus tehakse igapäevast talutööd nii põllul kui ka majapidamises, peetakse piimakarja ja lambaid. Pärnu jõe veejõudu kasutab taastatud sae- ja jahuveski. Talutöödest võivad osa saada ka muuseumi külastajad, eelkõige väljakuulutatud talgupäevadel. Muuseum on rajatud 19. sajandi Eesti rahvusliku liikumise ühe juhi, Carl Robert Jakobsoni talu maadele, Jakobson ise on maetud muuseumi lähedale perekonnakalmistule.

Lisateave artikli kohta